Aasta vahetudes

Talv on, noh. Pole minu aastaaeg. Pealegi käis mul siin jälle kirjutamis- ja arvutitüdimus kallal, ning jõuluaskeldused, külaskäigud ja võõrustamised käisid jälle justkui teiselt poolt üle pea.

Nii ma siis lihtsalt lasin kulgeda ja ei kirjutanudki peaaegu kuu aega blogisse midagi, kuigi oleks olnud ju kirjutada küll. Külaliste- ja sõidurohke aeg oleks ainest pakkunud palju, aga las ta seekord olla. Las ka mu kiidukõne vanale aastale tulla seekord sellise hilinemisega, sest parem hilja kui mitte kunagi.

See oli mu elu kõige intensiivsem, teokam ja täidetum aasta. Üks parimaid aastaid mu senises elus kindlasti, kui isegi mitte kõige parem… jah, isegi kõige parem. Suure elumuutuse aeg, ja nii suurepärane, tõeliselt õnnistatud aeg. Ja ma olen iga päev veendunud, et tegin siia kolides õigesti. Üle hulga aastate on mul jälle väga huvitav! Nii palju uusi sõpru, ja vanad sõbrad jätkuvalt südames, nii palju ägedaid tegevusi ja toimetamisi, uued teemad, uued oskused, uued  tegevused – ja seda arengut ning avastamist jätkub mul nüüd kindlasti veel hulgaks aastateks.

Nii oligi mu 2015. aasta nii hea aasta, et kohe kahju oli teda minema saata. Ega selliseid elus palju anta.

Uut aastat võtsime vastu lagedal põllul künka otsas, kust eeldasime võimsat vaadet ümbritsevatele ilutulestikele 360 kraadi ulatuses ümberringi. Ja seda me ka saime. Silopallid täitsid šampuselaua aset ja elamus oli põhjalik, võimas ja isegi müstiline.

aastavahetus.jpg

Aga see vana aasta viimane päev juba algas imeilusasti. Oli külm, päris külm – aga lund siis veel ei olnud. Lõuna ajal, kui ühe armsa külalise teele saatsime, võtsin endale tunnikese ja klõpsisin fotokaga üht-teist 2015. aastast veel endale mälestuseks.

horisont 31.12.15.jpg

 

plats 31.12.15.jpg

 

põld 31.12.15.jpg

Lehtkapsas paneb veel vapralt talvele vastu ja kõlbab sellisena edukalt ka toiduks pruukida.

lehtkapsas 31.12.15.jpg

Ja oma mägimännistusse olen ma lihtsalt armunud.

mägimännistu 31.12.jpg

Uue aastaga jõudis kohale Urr ja lumi. Nii on tänased vaated siinmail juba hoopis erinevad… aga ehk homme. Kui järjekordsest sekeldusest vähegi mahti saab… sest juba on käimas meie järjekordne sekeldus. Ma loodan, et sellest saab nüüd juba üsna ruttu asja ka, sest kui see laul meil korda läeb, siis peaks elutoa ja köögi temperatuur oluliselt stabiilsemaks ja elatavamaks muutuma. Nagu ehk aru saate – vahepeal on päris talv kohale jõudnud ja osutab oma jäise sõrmega väga resoluutselt soojapidavuse kitsaskohtadele.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: