Laupäevased käigud

Ilm on hukas (st meil siin on hirmus põud alates 28. aprillist, mil siin viimati vihma sadas, ja nüüd veel keeras ilm nii külmaks ja tuuliseks ära, et jäänud on vaid lein möödunud maisoojuse mälestuseks), aga laupäev oli imeline. Botaanikaaed on alati meeliülendav – eriti nüüd veel ühenduses püsikupäevaga ning paljude rõõmsate aiainimeste-kohtumistega, kastitäie uute taimede ja meeleoluka istumisega pärast üritust Muhedikumaal.

Igal pool õitsevad pojengid, ka seal.

M pojengid.jpg

 

Aga botaanikaaias eriti! Midagi pole teha. Muusikas meeldivad mulle kellad ja viled, timpanid ja trompetid, sest siis on uuuuhhhhhh! Nii et ka aianduses teevad suured punased tutid mu rinna rõõmsaks.

 

BA pojengid.jpg

 

BA pojengid1.jpg

 

BA pojengid2.jpg

Aga pojengid pojengideks. Botaias on peale punaste tuttide veel hulga ja hulga kauneid ning otse nõiduslikke kohti, vaateid, taimi…

BA tiik.jpg

BA üleminek.jpg

 

BA kivila.jpg

 

BA kuju.jpg

 

Viimane pilt annab vastuse mu vanale mõtisklusele. kuskohas kasvatada ronivat hortensiat, nii et saaks õilis ja hea. Ainult et mul on nüüd säherdust kuue kuni kümnemeetrist kuju vaja. Huvitav, kust ma ta saan. Roniva hortensia kohta ma juba tean, aga kuju, see on nüüd nõrk lüli.

Pole hullu, perspektiivid peavadki avarad olema. Ja unistada tuleb suurelt.

Advertisements

6 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    6. juuni 2016 kell 07:43

    Jah Botaaed on meil ülivõrratu 🙂 aga mis puutub kujusse, siis meil on ju ometi tuttavaid kujumeistreid 😀

  2. lendav said,

    6. juuni 2016 kell 18:24

    Kujumeistreid on. Aga kustkohast saada 6-10m pikkune palk ja kuidas seda püsti aetakse, seda tahaks mina ka näha 😀

    Muuseas – see bota aia kuju on püstitatud aastal 1982, tammepuu, nagu näha, säilib hästi 🙂

  3. mustkaaren said,

    7. juuni 2016 kell 00:01

    Teie lähedal on saekaater, ja kohe tee ääres on terve pakk jumalikke palgijurakaid.
    Pysti selline jurakas vintsitakse.
    Bot. aias nägin su lehvivat seelikut ja käru kõrinat kiirelt liikumas, aga kuidagi kihutasid meie teed eraldi suunas. See aed on tõesti ilus praegu, lisaks kelladele-viledele-punastele tuttidele on seal miljon millegagi põnevat nurgakest ja imetlemiseks tohutult nii tibatillukesi kui ka hiiglaslikke taimekesi.
    Roniv hortensia on veel ka alpinaariumi taga yhe suure elusa puu kõrval ja otsas ilutsemas, nii et vormistada võib teda mitut moodi.

  4. mustkaaren said,

    7. juuni 2016 kell 00:03

    Ee… Ma olen palju aastaid seal aias käinud nii, et vähemalt kord kuus, ja alla 3 tunni ei ole läinud. Seal võiks tiheminigi aega viita, see on igal juhul hästi kasutatud aeg.

  5. Kadakas said,

    7. juuni 2016 kell 17:02

    Mis käes, see käes – kui koht olemas ja hortensia saamine teada, siis võib ju istutamiseetapi ära teha. Kuni kujuni kasvatab oma vääte pinnakattetaimena ja kui kunagi kuju tuleb, siis juba on, mida sellele seelikuks selga sättida.

  6. muhedik said,

    8. juuni 2016 kell 21:14

    Soomlased kasvatavad ronivat hortensiat laasunud (paljastel) puutüvedel, pole sugugi halvem kui skulptuuril. Sul peaks ju foto ka olema. Vaata, äkki äratab mõtteid 🙂


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: