Eile oli sõidupäev. Käisime režissööri ja Otiga ekspeditsioonil oma tulevase filmi ühte võimalikku (ma rõhutan: võimalikku) tegevuspaika. See hoonestu on valminud eelmise sajandi kaheksakümnendatel keset paksu metsa uskumatult suurejoonelises vaimus, ning uskumatult ruttu, juba millalgi 1990-ndate keskpaigas tühjaks jäänud ning hüljatud. Väga tõenäoliselt oli selle kombinaadi mahajätmise ja tootmise lõpetamise põhjuseks avara Nõukogude turu sulgumine.
Nüüdseks on loodusel umbes 20 aastat aega olnud seda linnakut tagasi võtta. Ja see on imeliselt lummav vaatepilt. Ma arvan, et uue ja terve ja hooldatuna ei meeldiks see hoonekompleks mulle eriti, oleks liiga pretensioonikas, liiga veider, liiga stiilitu ja eklektiline (kuigi liigitatakse küll Nõukogude Eesti postmodernistliku arhitektuuri alla). Aga nii nagu praegu, loodusele võla tagasimaksmisega poole peal, jahmatab see mind oma kummalise kaunidusega. Dekadents ja ilu.
Ma oleksin väga õnnelik, kui saaksime selle oma filmi sisse panna.
lendav said,
20. juuli 2016 kell 16:23
Oo, millised vaated! See on koht, kus on kunsti kerge teha – iga nurk ja vaade ongi juba maaliline ja sügavaid mõtteid täis. Sõnajalad keset lagunenud ruumi on minu lemmik, aga kõik teised on ka väga-väga head!
Kuldkingake said,
20. juuli 2016 kell 16:57
See on ilmselt arhitekt Ado Eigi projekteeritud Kirovi Kalurikolhoosi mingi ehitis (ma võin muidugi ka eksida). Tänasel päeval igatahes väga lahe!
aidivallik said,
20. juuli 2016 kell 18:02
Jah, nii ongi, nagu sa arvad. Üks Kirovi kalakombinaatidest.
Muhedik said,
20. juuli 2016 kell 22:21
Oh, millised vaated, nurgad ja sopid. Puud, põõsad ja rohttaimed. Lummav, müstiline, ilus ja kole ühtaegu. Aga ikkagi kahju, et sedasi lastakse niisugustel hoonetel laguneda
Mann said,
22. juuli 2016 kell 21:11
Omedu valgumarja tsehh. Omal ajal unistuste maailm, kahju, et selliselt lagunenud on:(
mustkaaren said,
24. juuli 2016 kell 01:04
Kui palju filmipotsentsiaaliga ruume. Kahju hoonete lagunemisest, kyll oleks hea, kui inimeste tehtud suur töö sedamoodi edasi laguneda ei lastaks.