Ma olen elus. Ja teen igasuguseid asju ning kohutavalt palju. Ainult et suvi ise kipub kuidagi liiga kiiresti kulgema. Ja aega üldse ei ole. Nii et see on ka pigem pildipostitus sellest kõigest, mis mulle blogimiseks üldse mahti pole andnud.
Ja terrass on meil nüüd lapitud ning parandatud, keegi ei vaju enam läbi laudade.
Ning selle suve suurprojekt – tiigipuhastus, milleks nii metsikult eel- ja infotööd sai tehtud – teostus oma põhiosas eile. Ei läinudki vaja kolme kuni kuute kopapäeva kuni kahekümne nelja meetrise nokaga koppmasinaga tuhandete eurode eest, vaja läks vaid amfiibiga meest, kes sõitis ühest kaldast alla ja teisest üles ning vee peal ka, tõstis veetaimed koos juurtega põhjast üles ja ladustas sellest mulle kenad kompostihunnikud. Aega kulus 1 päev ehk 8 tundi, ja nüüd anname veele aega selgineda, siis saab valgeamuurid edasiseks hoolduseks sisse tuua ja kõik peaks siis bueno püsima.
Tiik hommikul:
Tubli masin töötab.
Ja õhtul oli pilt säherdune, kõik sada meetrit oma kauniduses. Ainult vesi peab nüüd tagasi selgeks settima, ma usun, et see juhtub umbes nädalaga.
Aitäh headele inimestele, kes mu mõtted koppadelt üldse amfiibile suunasid. Ja infot andsid. Ja infot vahendasid. Suur, suur asi on tehtud saanud, aitäh!
Aidi Vallik avalikult 