Veetsin täna terve pika ühes vaimustavas kohas. Õigupoolest oli see käik seotud ühe tööprojektiga … mis kätkeb endast koostööd ERMiga. Aga ma polnudki ju seni veel jõudnud sinna uhkesse ja üüratult suurde majja, mis on nii pikk nagu… “nii päevatee kaob öösse.”
Seest on ka kõik samaväärselt pompöösne ja kolossaalselt suur. Võimas, väga võimas interjöör. Panen parem pilte, sest need räägivad rohkem kui … teadagi.
Fuajee ja muuseumipoe pealt pildistatud:
Pikk keskne galerii, kust pääseb igale poole kõrvale paljudesse ekspositsiooniruumidesse. Ka selles galeriis endas on külluslik ekspositsioon. Seal pildi keskel vasakul võre taga näiteks peidab end kuulus Kukruse naine, just nii nagu ta maamullast leiti. Koos sama kruusaga ka vist.
Üks neist kõrvalruumidest. See, mis tutvustab elu musta laega tubades.
Veel eraldi oli vaibagalerii. Oh jummel, see oli nii vaimustav! See 19. sajandi Vigala pulmavaip sai kohe mu lemmikuks. Te ainult vaadake, mis asju siia kõik sisse on kootud, kõike, mida üks taluinimene võis ihaldada! Koos ilmapuude ja kaheksakandadega. Terve lugu ühe vaiba sees.
Ja ühte nõukaaegset muruniidukit ei olnud ka sugugi võimalik pildistamata jätta… Nagu ikka – kõik tuleb teha käepärastest vahenditest!
Ja fuajee veeres on neil samblaaed. Päris elus ja ehtne.
Mul on igatahes suur rõõm tõdeda, et lähemal ajal tuleb mul sinna käike veelgi.
Aidi Vallik avalikult 
Lisa kommentaar