Muudkui sekeldatud

Väike ülevaade nädalalõpust kah. Ilma piltideta seekord, sest mitmes eelnevas postituses saigi nagu palju neid.

Reedene tööpäev läks Lutsu tearile, kus käisin jälle proovi kuulamas-vaatamas, ja jälle tegime tekstis muudatusi. Mulle endalegi tuli mitu uut ideed, mis me otsustasime sinna sisse kirjutada. Iga korraga läheb see tekst justkui aina paremaks ja paremaks. Nii et see võimalus proovides kaasas käia on minu meelest lihtsalt suurepärane. Ja mulle meeldib väga koostöö Jaan Willem Sibulaga, kes seda tükki lavastab.

Pärast ootas Lääne Elu lastenurk kirjutamist ja üks ports raamatuid Tartu Apollosse viimist.

Laupäeval otsustasin lõpuks endale ühe puhkepäeva teha ja täitsa vabalt võtta. Ei siiberdamist, ei sagimist ega sekeldamist. Ott oli päev otsa linnas “aparaaditehases” oma 3D-tööd kõpitsemas ja kuni tema kojutulekuni oli kõik üsnagi rahulik. Ainult mina, mu kudumistöö ja telesaated. Aga siis kõik muutus. Sest õhtul ilmnes, et vesi ei taha millegipärast enam torudest niimoodi sujuvalt voolata, nagu ta tegema peaks, kui ta kraanist jookseb. Nii et mis me teha saime. Eelmine kord, kui nii juhtus, oli veefilter umbes. Nii me lähenesimegi veefiltrile. Algul ei saanud lahti, pärast selgus, et varuks ostetud uus filter oli vales mõõdus, aga vana filtrit tagasi panna enam justkui ei õnnestunud: selle korpuse ventiili vahelt hakkas vett purskama ja otsustas purskama jäädagi, ükskõik, mida me seal ka ette ei võtnud. Nii et ainus lahendus oli pump üldse välja lülitada ja jumalat tänada, et vähemalt saunavett õnnestus enne kuigipalju valmis niristada. Nii et sauna me ikka saime.

Pärast sauna oli aga see idee, et enne ööd võiks veel õhtusööginõud ka ära pesta – vanamoodsalt, kausis. Selleks läksime kaevule, mis eelmine sügis udupeene uue vahtrapuust võlli sai. Võll töötas laitmatult. Ainus, mis ei töötanud laitmatult, oli see tsinkplekkpang, mis konksu küljest lahti tuli ja ennast enam üles tõmmata ei lasknud. Nüüd ta ulbib seal kuskil viimase rakke alguse juures vees. Kaevus. Kui kellelgi on ideid, kuidas see ämber sealt 10 m sügavuselt kätte saada, siis ootame juhatust!

Mis siis, et Ott tõi täna poest igaks juhuks veel 2 plekkpange – ega me ei saa ju oma kaevu neid ämbreid täis loopida. Mõne võiks vahepeal sealt kätte ka saada.

Ja ma ei hakka üldse rääkimata, kui harjumata ja kummaline tunne on tänapäeva inimesele palja peega talveajal välikemmergus istuda. Või isegi enne selleni jõudmist: kui harjumatu on kempsu mineku jaoks panna kõigepealt jope selga ja saapad jalga, otsida taskulamp üles, ja siis lipata 60 meetrit kole kiiresti, et muidu…

Täna igatahes see saaga jätkus täiega. Ott sai seekord küll poest täiesti õiges mõõdus filtri, ja ventiil sai kummi täis topitud ning enam vett ei pritsinud, aga seevastu sai selgeks, et asi oli tõenäoliselt hoopis hüdrofooris. Pumpasime sinna õhku juurde, aga seda imelikumalt kõikuma see veesurve hakkas ja nüüd on nii, et surve on võimas, kuid ainult kohati. Justkui jookseks torud tühjaks ja siis enam üldse mitte – nagu finišijoone taga kokkukukkunud maratoonlane.

Nii et homme tuleb helistada torumehele ja temalt asjatundlikku abi paluda. Muidu lõpeb see kino viimati siin tõesti sellega, et kaev on ämbreid täis, aga veega ikka pahasti.

 

Advertisements

6 kommentaari

  1. lendav said,

    19. dets. 2016 kell 00:44

    Ämbri me saame kätte. Mul on selleks täpselt sobiv aparaat olemas. Neli suurt naela konksuks painutatud ja kokku seotud, pika nööri otsas. Siinsest kaevust on sellega päris mitu ämbrit välja tiritud. Aga mis päevale kaevus õngitsemine jääb, ei oska täpselt öelda. Eks ma võtan ühendust 🙂

  2. rahutu rahmeldaja said,

    19. dets. 2016 kell 06:44

    Ülo on meie ämbrid mingi kõvaketta magnetiga välja õngitsenud aga eda vist igas majapidamises vabalt ei leidu 🙂 hüdroforil on tõenäoliselt õhukott kutu ja seda saab poest osta

  3. 19. dets. 2016 kell 06:59

    Sümptomite järgi on jah hüdrofooril kott katki, ei midagi väga hullu, mul on seda mitu korda juhtunud. Hea torumees teeb 10 minutiga korda.

  4. maurus said,

    19. dets. 2016 kell 09:57

    Meil oli suvel hüdrofoori kott katki – ja sama lugu. Aga see on väike asi korda teha, õnneks.

  5. aidivallik said,

    19. dets. 2016 kell 13:36

    Hommikul käis torumees ja jah – oligi asi hüdrofoori kotis, aga see polnud veel kõik. Peale selle oli katki läinud hüdrofoori relee kah. Praeguseks kõik korras!
    Aga selle ämbriõngitsemisega seoses saame me ühe meeleoluka ürituse korraldada! Võiks ühendada talvise lõkketule ja seltskonnamängudega 😀

  6. lendav said,

    19. dets. 2016 kell 15:56

    Ja mina tulen ämbriõngega! Piduuu!


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: