Ei tea, mis lahti on, aga need blogipausid on mul kuidagi liiga varmad tekkima. Kuigi juhtub ju kogu aeg midagi, nii et kirjutada oleks küll.
Vahepeal juhtus isegi nii, et aasta vahetus ära! Võtsime sel puhul vastu armsaid külalisi ja üks osa õhtust muutus puuviljateemaliseks.
Jaanuari algul aga tähistasime juustu ja kotlettidega oma Tädi Tötsu 9. sünnipäeva! Olgu ikka jaksu tema käppades!
See talv paneb ikka jätkuvalt proovile meie oskused praktilise elu küsimustega toime tulla. Kõvade külmade nädalal saime oma Jeti esiaknasse prao.
Ja mina sain peaaegu viimasel hetkel aru, milleks on kaskokindlustus hea asi. Hea, et ema sellele võimalusele vihjas. Meil enne pole kaskot ju olnud, ei osanudki kohe niipidi mõelda, et kindlustus võiks maksta. Aga näe! Ja juba ongi korras ja sõidame jälle terve tuuleklaasiga.
Töisel maastikul algas aasta mu jaoks ühe internetikeskkonna infotekstide toimetamistööga. See oli huvitav ja täitsa tore, tekstid käsitlesid erinevaid muusikainstrumente.
Ja siis ma sain valmis oma lugemiku proovipeatükiga. Kokku tuleb neid kaheksa. See esimene oli muidugi paras kobamine pimeduses, aga järgmistega on juba ülesehituse kogemus olemas ja mingi rada sisse tallatud. (Kui ma äkki pole sellest varem kirjutanud, siis nüüd ütlen ära, et tegelen minult tellitud 5. klassi lugemiku kirjutamise ja koostamisega. See ilmub kirjastuselt Maurus 2018. aastal.)
“Suletud uksi” olen teinud. Ja ka jaanuarikuu esimene arvamuslugu Lääne Elule on kirjutatud. Tõenäoliselt ka ilmunud, ma ei suuda enam jälgida.
Järgmisena ootab ühe jutukogumiku toimetustöö, ja siis teen ennast kurdiks ja pimedaks igasugu välismaailma suhtes ja sukeldun ülepeakaela filmistsenaariumisse.
Aga täna esitlesime oma “Imelisi inimesi” Elva raamatukogus.
Kahju oli ainult, et taas kord ei saanud Oti joonistuslaud-arvuti projektoriga ühendust ja seega pidi ära jääma elav joonistamine suurele ekraanile. Oma masinal joonistamist Ott aga siiski demonstreeris ja pärast lasi mõnel huvilisemal poisil ka ise proovida!
Aga üldiselt on jah nii, et … hirmsasti tahaks juba rohida.
Aga isegi paprikate külvamiseni on veel üle kuu aja aega.
Noh, petuuniad võiks ehk juba nagu panna…?
Või otsida seemnekarp läbi, ehk leiab põnevate püsilillede seemneid, mille külvid võiksid veel hange alla minna?
Niimoodi kripeldab kohe.
Aidi Vallik avalikult 