Pärast pikemat pausi jälle

Ei tea, mis lahti on, aga need blogipausid on mul kuidagi liiga varmad tekkima. Kuigi juhtub ju kogu aeg midagi, nii et kirjutada oleks küll.

Vahepeal juhtus isegi nii, et aasta vahetus ära! Võtsime sel puhul vastu armsaid külalisi ja üks osa õhtust muutus puuviljateemaliseks.

aastavahetus.jpg

Jaanuari algul aga tähistasime juustu ja kotlettidega oma Tädi Tötsu 9. sünnipäeva! Olgu ikka jaksu tema käppades!

Tötsu 9.jpg

 

tötsu tort.jpg

 

See talv paneb ikka jätkuvalt proovile meie oskused praktilise elu küsimustega toime tulla. Kõvade külmade nädalal saime oma Jeti esiaknasse prao.

pragu.png

Ja mina sain peaaegu viimasel hetkel aru, milleks on kaskokindlustus hea asi. Hea, et ema sellele võimalusele vihjas. Meil enne pole kaskot ju olnud, ei osanudki kohe niipidi mõelda, et kindlustus võiks maksta. Aga näe! Ja juba ongi korras ja sõidame jälle terve tuuleklaasiga.

 

Töisel maastikul algas aasta mu jaoks ühe internetikeskkonna infotekstide toimetamistööga. See oli huvitav ja täitsa tore, tekstid käsitlesid erinevaid muusikainstrumente.

Ja siis ma sain valmis oma lugemiku proovipeatükiga. Kokku tuleb neid kaheksa. See esimene oli muidugi paras kobamine pimeduses, aga järgmistega on juba ülesehituse kogemus olemas ja mingi rada sisse tallatud. (Kui ma äkki pole sellest varem kirjutanud, siis nüüd ütlen ära, et tegelen minult tellitud 5. klassi lugemiku kirjutamise ja koostamisega. See ilmub kirjastuselt Maurus 2018. aastal.)

“Suletud uksi” olen teinud. Ja ka jaanuarikuu esimene arvamuslugu Lääne Elule on kirjutatud. Tõenäoliselt ka ilmunud, ma ei suuda enam jälgida.

Järgmisena ootab ühe jutukogumiku toimetustöö, ja siis  teen ennast kurdiks ja pimedaks igasugu välismaailma suhtes ja sukeldun ülepeakaela filmistsenaariumisse.

Aga täna esitlesime oma “Imelisi inimesi” Elva raamatukogus.

Imelised Elvas.png

Kahju oli ainult, et taas kord ei saanud Oti joonistuslaud-arvuti projektoriga ühendust ja seega pidi ära jääma elav joonistamine suurele ekraanile. Oma masinal joonistamist Ott aga siiski demonstreeris ja pärast lasi mõnel huvilisemal poisil ka ise proovida!

lapsed proovimas.png

 

Aga üldiselt on jah nii, et … hirmsasti tahaks juba rohida.

Aga isegi paprikate külvamiseni on veel üle kuu aja aega.

Noh, petuuniad võiks ehk juba nagu panna…?

Või otsida seemnekarp läbi, ehk leiab põnevate püsilillede seemneid, mille külvid võiksid veel hange alla minna?

Niimoodi kripeldab kohe.

Advertisements

4 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    20. jaan. 2017 kell 06:56

    Oh, neid aednikuhingesid, muudkui kripeldavad. Rnnr film ja siis külvid 😀

  2. 20. jaan. 2017 kell 08:04

    Mind nagu külvama veel ei kripelda, aga õues midagi teha tahaks juba küll, lihtsalt liikumisvaegus tekib, kui oled terve talve vaid arvuti ja raamatutega veetnud

  3. mustkaaren said,

    25. jaan. 2017 kell 14:32

    Mida kõrgema kaarega käib päike, seda talumatumalt sygeleb kylvamislihas.
    Jõudu ja jäksu kirjutamisel, et ikka aju ragiseks ja ideid voolaks! Minu kapsasarnane pää on kyll praegu nagu talveunes.

  4. trumm said,

    8. veebr. 2017 kell 16:09

    külvama mind pole veel ajanud, aga viimase paari kuu jooksul olen 2 korda veendunud, et kasko on hea. ja mõlemad laksud olid ikka märkimisväärselt kallid :S


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: