Aidi Vallik avalikult

Nõnda. Täpselt tähtajaks. 2016. aastal ilmunud algupärase lastekirjanduse ülevaade Loomingusse. Saate seda lugeda aprillinumbrist! Ja varuge kannatust, sest tekst tuli pikk. 12 aanelja ja 37 000 tähemärki.

Selle nimekirja andmetel, mille alusel mina töötasin, oli eelmisel aastal Eestis ilmunud 136 algupärast lasteraamatut. Värviraamatuid ja õppekirjandust ma selle hulka aga ei arvestanud ega puudutanud neid ka oma ülevaates.

Kõik see hunnik sai kahe nädala jooksul läbi loetud tohutu intensiivsusega, suhteliselt hommikust ööni, viimased kolm-neli päeva läks kirjutamisele, emakeelepäeval jõudsin kirjutamise vahepeal isegi lastele esinema.

Aga ma tahaksin jagada nüüd oma raamatusoovitusi sellest tohutust hunnikust. Nagu Kaaren eelmise postituse lõpus juba tabavalt arvas: selles hunnikus oli igasugust kraami. Paber kannatab kõike, aga päris kõike lugeda ikka ei kannata hästi. Või vähemalt, kõike soovitada ei saa.

Igatahes, Aidi Valliku soovitusnimekiri tuleb siit. Oma isiklikud erilised lemmikud panin jämedasse kirja.

Lasteluule:

Aidi Vallik, “Imelised inimesed” (no loomulikult 🙂 )

Wimberg, “Ahoi!”

Ilmar Trull, “Jänese valitud palitud”

Heli Illipe-Sootak, „Kiisu aias lehti riisus“,

Ülle Kütsen, „Tark lauajalg“

Riina Lamp, „Lumememm on linnapea“

Proosa kuni seitsmeaastastele lastele:

Heiki Vilep, „Une-Mati väga uued udujutud“

Markus Saksatamm, „Hiir, kes oskas võõraid keeli“

Kairi Look, „Sasipäiste printsesside saar“

Kadri Lepp, „Lugu hiirest, kellel polnud kelku“

Piret Raud, „Trööömmmpffff ehk Eli hääl“

Ilmar Tomusk, „Amanda patsid“

Kerttu Rakke, „Ott ja Pilts“

Eva Roos, „Kust tulevad unenäod?“ 

Helle Laas,  „Kodud“

Piret Mildeberg, „Notsu ja nälg“

Tiiu Kitsik, „Lepatriinu täpid“

Indrek Koff, „Ilusti“

Joonas Taul, „Öömõtted“

Kadri Hinrikus, „Sandra 12 kuud“

Janne Järva, „Tuuli pere“

Liis Auväärt, „Mida talv suvel teeb“

Hilli Rand, „Nipsutera ja 10 vihma ehk Nipsutera vihma-aabits“

Triinu Laan, „Vana katkine kass / Vana katskinõ kass“

Juhan Püttsepp, „Vanaema, kes muutus kutsikaks“

Kaie Ilves, „Preili Pöörane ja teised kassid“

Evelin Ilves, „Linnu lood“

Margit Saluste, „Kõik tööd on head“

Hille Kilk, „Eesti linnud“

Kertu Sillaste, „Igaüks teeb isemoodi kunsti“

Proosa 8 – 12-aastastele:

Viiu-Marie Fürstenberg, „Mitte kaotada! Ühe tüdruku päevik“

Priit Põhjala, „Mu vanaisa on murdvaras!“

Reeli Reinaus, „Kuidas mu isa endale uue naise sai“

Mika Keranen, „Jõmmu: salaselts Rampsu kaheksas juhtum“

Helen Käit, „Aardejaht Nõmmel“

Ketlin Priilinn, „Evelini uued lood“

Kadri Lepp, „Poiss, kes tahtis põgeneda“

Hugo Vaher, „Jõesaare poisid“

Margit Peterson, „Petu“

Kätlin Kaldmaa, „Halb tüdruk on jumala hea olla“

Siiri Laidla, „Meil siin Juuni tänavas“

Epp Petrone, „Hiir püksis“

Kerttu Soans, „Inimene puudlinahas“

Juhani Püttsepp, „Mustad linnud“

Maris Sööt, „Mammu hakkas reisiselliks“

Mari Teede, „Appi, me muutusime kassideks!“

Astrid Hiisjärv, „Vaimar“

Kairi Look, „Härra Klaasi pöörane muuseum“

Jana Maasik, „Frida ja Lonni üksinda kodus“

Aino Pervik, „Hädaoru kuningas“

Anti Saar, „Juturaamat“

Ilmar Tomusk, „Algaja ajaränduri seiklused“

Heiki Vilep, „Jõks Matemaatikamaal“

Mihkel Truman, „Hull Teadlane: vastused laste igasugustele küsimustele“

Noortekad:

Tea Lall, „Ära armasta mind enam“

Anett Tuisk, „Tulevikuta lootus“

Kristi Piiper, „Tõde või tegu, 2. osa: Ema saladus“

Kristi Rebane, „Aitäh elu eest“

Ene Sepp, „Vabandust, aga mis asja?!“

Reeli Reinaus, „Verikambi“

Marian Suitso, „Hobusehullud Ameerikas“

Eet Tuule „Sundsuvitaja“.

Aga emakeelepäeval esinesin kõigepealt Jüri gümnaasiumis (neli viiendat klassi), siis kaks korda järjest Tallinna Saksa Gümnaasiumis (1. – 3. klassid ja 4. – 6. klassid) ning päeva lõpuks veel Loo Koolis 7. ja 8. klassidele. Imekspandavalt armsad auditooriumid olid sel päeval. Ma küll ei tea, mis sellest noorte hukkaminemisest räägitakse, ma selle päeva jooksul käisin oma 400 lapse eest läbi ja küll mingeid hukkaminemise märke ei täheldanud. Vastupidi, oskavad kuulata, oskavad küsida, on tähelepanelikud ja naeravad õigete kohtade peal.

Jah. Kolmapäeva hommikul lõpetasin oma lastekirjandusartikli, ja siis kirjutasin Lääne Elule kuu esimese arvamusloo. Rahvastiku uue terviseuuringu tulemuste kohta. Kui Lääne Elu selle lehte paneb, siis jagan ka. Täna, neljapäeval … las ma mõtlen … hommikul kirjutasin Lääne Elu sellelaupäevase lastelisa teksti valmis (sest homme olen ma päev otsa laua tagant ära muudes kohustustes), tegin valmis ühe lepingupõhja, vormistasin kolm arvet, tegelesin hommikusöögiteemaga ja pärast lõunat läksime utiliseerisime lõpuks ometi meie vana rohelise Sussi (lõplikult, tõesti, lõplikult amortiseerununa), sest töökoja platsi pealt tulid juba karmid korraldused, et me oma rüsa sealt ükskord ära koristaksime; siis viisin raamatukokku tagasi kaks hiigelkilekotitäit vahepeal laenatud lastekirjandust, käisin poes… ja siis sõitsime Lendavaga koos Muhedikesse, kus oli vaja teatud asjad ära korraldada.

See korraldamine läks suhteliselt hiliste õhtutundideni. Vedas, et Ott oli kodus ise süüa teinud. Nii et jõudsime veel Sussi-asjad e-ARKis ära vormistada.

Ja nii ma siis blogingi. Tekkis vaba aega lõpuks.

Jälle avastan, et olen pausi sisse lasknud. Piinlik kohe.

Aga samas jälle olen niimoodi tööd teha põrutanud, et peale selle polegi nagu muud suurt jõudnud.

Krutib ju üles see emakeelepäevaeelsete esinemiste sari. Hoovõtt algas juba veidi enne vabariigi aastapäeva. Siis tegin pika päeva Tallinna venekeelsetes koolides, väikeste vahedega kolm esinemist. Esimene neist Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis, teised kaks Paepealse raamatukogus Lasnamäe gümnaasiumi kahele grupile. Pildi peal olen ma selle keskmisema kambaga.

Enne seda olid suured gümnaasiuminoored, ning pärast seda pisikesed kolmandikud. Kes olid mulle teinud palju paberist Tutsikuid. Nad olid just seda raamatut koolis lugenud ja neile meeldis väga. nende rõõmustamiseks sain öelda, et ka “Pintsu ja Tutsiku” teine raamat on kohe-kohe ilmumas. Tänu Jelena ja Boriss Baljasnõile, kes tõlkisid ja välja annavad.

Mitu esinemist samal päeval jutti on alati raske. Aga kui grupid on toredad, siis tegelikult see mu enda elamus on ka alati tore. Sellel pildil teeme raamatukoguesinemiste organiseerija Nadjaga natuke vigurit.

Vabariigi aastapäeval käisid Ivar ja Liis. Ning me Liisiga ei raatsinud justkui üldse toas passida, vaid sisustasime oma aega õuetöödega. Nimelt võtsime me, kaks kanget naist, ette sügisestest tiigitalgutest jäänud pajuvõsa purustamise. Talgutest nimelt jäi veel üks paras hunnik seda risu sauna otsa hunnikusse, võiks ju enne kevadet ära jõuda. Igatahes hunnik vähenes meie pingutuste tulemusena oluliselt.

Ning siis võttis lõpuks ka hoo üles see pikalt venima jäänud palgiveoteema. Nii et meie tänane töösaavutus oli selline. Umbes viiskümmend majapalki ühest kohast teise tuua. Neist saab uue seina nii meie hiigelait kui ka pildil nähtav lahtine kuivatiots.

Pool päeva seda palkidega müramist, ja siis oli mul ju veel päevaports kirjatööd teha. Uus arvamuslugu Lääne Elule ning kolmas ring ühe lasteraamatu toimetust. Aga tehtud sai kõik.

Ma olen ikka päris tragi, ma arvan.