Veebruar läinud nagu vilega

1. märts 2017 kell 00:42 (Muiduelu, Töised asjad, Uncategorized)

Jälle avastan, et olen pausi sisse lasknud. Piinlik kohe.

Aga samas jälle olen niimoodi tööd teha põrutanud, et peale selle polegi nagu muud suurt jõudnud.

Krutib ju üles see emakeelepäevaeelsete esinemiste sari. Hoovõtt algas juba veidi enne vabariigi aastapäeva. Siis tegin pika päeva Tallinna venekeelsetes koolides, väikeste vahedega kolm esinemist. Esimene neist Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis, teised kaks Paepealse raamatukogus Lasnamäe gümnaasiumi kahele grupile. Pildi peal olen ma selle keskmisema kambaga.

Enne seda olid suured gümnaasiuminoored, ning pärast seda pisikesed kolmandikud. Kes olid mulle teinud palju paberist Tutsikuid. Nad olid just seda raamatut koolis lugenud ja neile meeldis väga. nende rõõmustamiseks sain öelda, et ka “Pintsu ja Tutsiku” teine raamat on kohe-kohe ilmumas. Tänu Jelena ja Boriss Baljasnõile, kes tõlkisid ja välja annavad.

Mitu esinemist samal päeval jutti on alati raske. Aga kui grupid on toredad, siis tegelikult see mu enda elamus on ka alati tore. Sellel pildil teeme raamatukoguesinemiste organiseerija Nadjaga natuke vigurit.

Vabariigi aastapäeval käisid Ivar ja Liis. Ning me Liisiga ei raatsinud justkui üldse toas passida, vaid sisustasime oma aega õuetöödega. Nimelt võtsime me, kaks kanget naist, ette sügisestest tiigitalgutest jäänud pajuvõsa purustamise. Talgutest nimelt jäi veel üks paras hunnik seda risu sauna otsa hunnikusse, võiks ju enne kevadet ära jõuda. Igatahes hunnik vähenes meie pingutuste tulemusena oluliselt.

Ning siis võttis lõpuks ka hoo üles see pikalt venima jäänud palgiveoteema. Nii et meie tänane töösaavutus oli selline. Umbes viiskümmend majapalki ühest kohast teise tuua. Neist saab uue seina nii meie hiigelait kui ka pildil nähtav lahtine kuivatiots.

 

 

Pool päeva seda palkidega müramist, ja siis oli mul ju veel päevaports kirjatööd teha. Uus arvamuslugu Lääne Elule ning kolmas ring ühe lasteraamatu toimetust. Aga tehtud sai kõik.

Ma olen ikka päris tragi, ma arvan.