Esinemas, kirjutamas, talgutel …

Muide, ma kohe hakatuseks kekutan ära. Sain fännikirja, millele oli lisatud väikese fänni joonistatud pilt!

tutsiku pilt.jpeg

Pints ja Tutsik ruulivad, jee!

Väga rõõmu teevad niisugused asjad!

Küll aga ei tee rõõmu avastus, et teehöövli juht on olnud kas silmini purjus või põhjalikult pahatahtlik, kui meie külatee peal ühest servast teise kaheksaid sõitis ja meie kaks aastat tagasi istutatud kuusehekki kahest kohast sisse oli pannud. Lükanud seda kuramuse jama veel meetri jagu hekialguse tahagi muruplatsile. Ma tõesti ei mõista. Igatahes üleeile õhtul lappisime Otiga oma kuusehekki (tuli tuua 40 asendustaime), kirusime toimunud teehooldust … mille toimumise ajal meid ilmselt ei olnudki kodus või me magasime vmt, sest köögiaknast toimuvat nähes oleks ma kindlasti välja tormanud ja püüdnud seda hullunud masinat näiteks rinnaga peatada või midagi.

(Muide, meie kuusehekk ei ole teele liiga lähedal. Vaatasin teeseadusest järele, see on isegi varuga kaugemal, kui seadus hooldusriba laiuseks ette näeb.)

Aga olgu. Saame üle. On kevad ja kõik läheb jälle kasvama, eks. Iga päev on elamus. Isegi õhtune minek pesu nöörilt ära korjama on elamus. Ma olen nii õnnelik, et olen selliste õhtuteni elanud.

pesu.jpg

Käisin esinemas Maarja kooli puudega lastele. Seegi oli elamusrohke ja nukrakstegev ja mõtlemapanev… ja rõõmustav, et nende lastega tegelevad inimesed, kes hoolivad ja on südamega nende juures … kõik ühekorraga.

Maarjakoolis.png

Selle pildi peal mängin ma neile nukk Suurjalg-Märta abiga ette, kuidas Roosi oli haikala ja kuidas ta herne ninna pani. Hulganisti lasteluuletusi said nad pealekauba. Tuli esitada ka soovilugu: selgus, et selle kooli laste lemmikluuletus on “Tahan presidendiks!” Sellest muide on laul ka! Võitsime selle heliloojaga 2007 (?) aastal laste koorilaulude võistluse poistekoori laulude osas ära, kui ma nüüd ikka õigesti mäletan. Aga järgmises videos esitab seda siiski solist!

Ma panen Suurjalg-Märtast ka pildi. Ta on tegelikult Poola masstoodang, aga ma veetsin pool ööd teda tuunides, pitse, satse ja täiendavaid aksessuaare juurde õmmeldes. Kuni temast sai Suurjalg-Märta.

märta.jpg

Aga laupäeval olime talgutel Muhedikumaal. Sellega läks väga õnneks, sest ilmateade lubas terveks päevaks igasuguseid ilgusi, aga tegelikult oli peaaegu õhtupoolikuni 4 kraadi sooja ja vahelduv pilvisus ja me saime oma kambaga suure tüki töid seal tehtud.

meeste sektor.jpg

riisun.jpg

tsiiliga.jpg

Vahepeal kõndisin ja pildistasin ilusaid objekte- Mõtteid äratavaid objekte.

See on võib-olla Eesti kõige suurema läbimõõduga mikrobioota. Ei oskagi enam arvata, kus ta keskkoht võiks olla. Aga ta on ka 40 aastat vana. Värviline kontpuu sobib tema juurde imeliselt.

mikrobiootaga nurk.jpg

Harilik kuusk ‘Barri’ meeldib mulle ka üliväga. Ma hangin ta kindlasti endale ka. Aga sellisena, arvata võib, ma enda oma näha ei jõuagi. Sest ta on väga aeglasekasvuline puu.

barry.jpg

sama teiselt poolt:

barry1.jpg

Vaade musumajale ja okaspuudele. Seekuusk siin on ‘Acrocona’, mul on sellesama puu seemik! Ka see jääb üsna madalakasvuliseks ning ta ei tee käbisid mitte okste külge rippuma, vaid okste tippudesse.

acrocona.jpg

Ning kollaseid elupuuvorme hangin ma endale kahtlemata ka. Siin üks selline madaluke mütsakas särab hallis päevas nagu väike päike kohe.

istutusala.jpg

Ja lõpetuseks üks suurepärasemaid koerahoiatussilte, mis ma elus näinud olen. See ei olnud Muhedikumaal, see oli Tartus ühe värava peal.

koerasilt.png

Advertisements

3 kommentaari

  1. eve labi said,

    23. apr. 2017 kell 17:04

    See teehooldujama on ikka väga kurvastav 😦 aga Barry on minu Muhedikemaa absoluutne lemmik 🙂

  2. trumm said,

    24. apr. 2017 kell 13:16

    minus ärkas võitlev jurist 🙂 . loodetavasti võtad ikka vallaga ühendust ja räägid sest teehoolejamast – tegelikult on ju tegemist sulle kahju tekitamisega ja nad peaksid selle teoreetiliselt kinni maksma. ma ei mõtlegi, et seda nõuad, aga rääkida võiks ikka, vastasel korral see traktorist lihtsalt jätkab oma sigatsemist. ega siis keegi oma käitumist muuda, kui keegi ei ütle, et nii ei ole aktsepteeritav.

  3. aidivallik said,

    25. apr. 2017 kell 11:54

    Aitäh, võitlev jurist, loomulikult me kaalusime seda varianti. Aga siin oli mitu aga, mille tõttu otsustasime praegu asja jätta nii, nagu on. Esiteks sellepärast, et meie külatee on juba teise valla tee. Valdade piir jookseb meie krundi serva mööda. Nii et kui ma meie oma valda kaeban, siis mida ometi – sest tee, teehooldus ja selle käigus kokku keeratud käkk on teise valla oma. Kui sinna teise valda helistan, siis see neid suuremat ei eruta, sest ma pole ju nende valla elanik. (Läinud kevadel tee tolmutõrje osas läbi tehtud saaga, lõpuks suhtlesid vallavanemad omavahel ja kolme nädala pärast sai ka asi korda lõpuks.)
    Ning teiseks, me ei tea ega mäleta seda kuupäeva ega isegi nädalat, millal see teehöövel käis. On meeles asja toimumine sel varakevadel või kevadtalvel – kui Otiga kuhugi sõitma hakkasime ja märkasime, et vahepeal on teehöövel käinud, ning ootamatul moel tee kuidagi veel hullemaks teinud, kui see enne oli. Eks me ilkusime omavahel selle üle nii veerandtunnikese ja siis viskasime oma infoväljast minema … ja kuusehekki kontrollida kohe kahjuks muidugi ei taibanud. See sigadus tuli välja alles nüüd, kus eks sa tuleta meelde, mis päev see oli ja kas aprilli algul, märtsis või siiski veel veebruaris.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: