Aidi Vallik avalikult

Kuus päeva jälle käest kadunud nagu niuhti.

Aga need olid väärtuslikud päevad. Nende jooksul kirjutasin lõpuni filmistsena 2. versiooni, millega nüüd kohesama küsime kulkast arendusraha. Ning kui suve jooksul saame asjaga plaanipäraselt edasi liikuda, siis sügisel tuleb ehk sellega töötuba Tšehhimaal ning siis casting’ud Tallinnas, ja järgmisel suvel läheme võttesse.

Pean täna või homme hommikul tegema kulkale loometoetuse taotluse ka ühe oma väikelasteraamatu peale, mida Päike ja Pilv tahab välja anda. “Minna ja hernetont” on selle pealkiri, ning Katrin Ehrlich teeb sinna pildid. Eile nägin kulka jaoks tehtud illustratsiooninäidiseid! Aga need saadeti mulle pdf-s ja need ei lase end millegipärast piltidena siia üles vedada, ainult linkidena. Ilmselt ma lihtsalt ei oska. Aga näha saate ikka, kui klikite.

hernetont1

hernetont2

Ah jaa. Lääne Elu sai veebi üles pandud mu aprillikuu teise arvamusloo. See on kolmas, mis ma RB teemaga seonduvalt kirjutanud olen, esimese kirjutasin juba 2013. aastal, kui tegelikult see asi veel mitte kedagi eriti ei huvitanud.

Muide, mu märtsikuus hirmsa intensiivsusega tehtud lastekirjanduse ülevaadet ei ole ka maikuisesse Loomingusse pandud. Ma ei saa aru, mis neil toimub? Ei tea, kas jaanipäevaks ikka ilmub ära? Sest lepingud ju kõik meil tehtud ja puha.

Muudest nädala mölludest:

mu aiakuuri palgivahed said takutatud ja Ott parandas servadest kõikuva põranda ära. Selleks tuli alla talade külge abiprussid panna. Ma ütleks, et lahendus sai omamoodi võluv ja kunstipärane, need vabakäe-saejäljed …

Ja otsekohe, kui põrand lubas, sai ka peoaidast kogu mu kolu sinna tagasi tassitud, sest ilmad läksid soojaks ja peoaita sai trummikomplekti üles panna ja põristama hakata!

Kasvuhooned kaevasin järjekordselt naadi ja orasheinajuurtest puhtaks, tassides seejuures oma istikualuseid edasi-tagasi nagu kass poegi.

Puukuuri lagi ja laepealne sodi (vanad kõdunenud katusesindlid ja hein) sai lõpuks välja veetud ja ära põletatud, et saaks tulla meie küla Ilmar ja tuua meile esimese koorma talvepuid. Pildi peal on Ott juba jõudnud pool koormat sisse ära loopida.

Istutasin ema juurest toodud ja Harjumaa-aalujate toodud (Aitäh! Aitäh! Aga mul on üks küsimus: kes või mis on Red Jewel? Ma ilmselt olen seda tahtnud, aga ma enam ei mäleta… Ja see taim, mille potis oli Pyracantha silt, on päriselt see Pyracantha?) )ja siin külmade ilmade tõttu mõnda aega juba ootel olnud taimi. Näiteks sai korralikult mulda mu sellekevadine kallisvara Prunus cistena ehk punaselehine kirsipuu. See oli pikalt soojemate ilmade ootel, sest ta juurepall tahtis harutamist ja läbisorimist minu vanade sõprade kollaste munade tõttu.

Ma ei pääse jah kuidagi sellest kollaste munade teemast mööda. Jauran selle ümber juba mingid kümme aastat, alates ajast, kui mõned ilusad ja armsad taimed nende tõttu kaotasin, ja kui püüdsin meeleheitlikult saada aru ja otsa, misasi see ometi on. Tegelikult ei võeta siiani seda kollaste munade teemat eriti tõsiselt, sest see öeldakse olevat osmokootväetis. Tõsi, see näeb väga sarnane välja. Sama kuju, sama suurus, sama värv. Erinev on see, et kui aiandites osmokoot on mulla hulka siiski segatud teatud hõredusega, siis need kollased munad paiknevad kobarate, kogumike ja kolooniatena. Mullas olnud osmokoot laguneb näppude vahel pigistades pudiks, kollased munad aga plaksatavad välja oma vedela sisu nagu … nagu munad. Aga kelle või mis eluka munad need on, selle kohta olen asjatundjatelt siiani saanud 2 arvamust: ühe järgi on need kartuli-kiduussi munad, ja teise järgi juure-pahklesta (Ma ei suuda netist pilti ega infot leida …) omad. Ühed rõvedad mõlemad ja taime juuri söövad mõlemad, ja mina olen näinud, mis taimega juhtub, kui need munakolooniad sinna juurepalli sisse alles jätta ning enam ei tee.

Sellepärast nii kui taime juurte juurest need munad avastan, nii leotan, harutan ja puhastan kõigest väest.

Ma loodan, et sain puhtaks.

Iiriste alaga, kus nad millegipärast kasvada ei taha, kestab arusaamatus edasi.

Eelmisel suvel kaevasin peenraks osa keldrimäe tagaküljest, kus oli juba peale astudes läbi rohukamara tunda, et see koht on eriliselt pehme. Eelmine perenaine ütles vastuseks mu küsimustele, et sinna on täiteks mulda toodud. Hea küll. Istutasin läinud juulis sinna terve posu uusi iiriseid, mis ma sain, ja sügisel oli juba näha, et asi on mäda. Et nad ei juurdu normaalselt, ei ole normaalselt kasvama läinud. See oli juba alarm, aga muid töid oli nii palju ma ma ei süvenenud, lootsin ikka, et laheneb kuidagi ise … Kuni sel kevadel pidin 2/3 eelmisel aastal istutatud iiristest sealt lestaks kuivanud kontsudena minema viskama.

Mullaproov näitab, et seal on leeliseline.

Aga iiristele pidada leeliseline sobima.

Hoopis alarmeerivam on, et seal puudub mullaelustik. Ei satikaid, ei vihmausse.

Ma lihtsalt ei saa aru. Vana kõdunenud tuhk? Briketipuru jäägid? Mis? Kui te ülemist pilti vaatate, siis välja näeb see muld ju täiesti normaalne ja ilus.

Minu plaan on nüüd selline, et üritada sinna natukesehaaval komposti sisse segada ja kasta järjepidevalt rohelise kokteiliga, mis peaks igasuguse mullaelustiku ellu äratama KOHE. Panin juba pütitäie käima ja käärima.

‘

Ning kui teil, kallid kaasaednikud, veel häid ideid tuleb, kuidas ja mispidi seda iiristeala probleemi lahendada võiks proovida, siis ma olen avatud igasugustele ideedele, ettepanekutele ja arvamustele.

Ma täna pikalt ei jõua, olen ühtki tilka võtmata nagu purjus juba, puhtalt väsimusest. Sest milline nädalavahetus.

Laupäev

01.00 – 06.00. Öörahu

06.00 – 07.00. Mehe lähetamine Tallinna suunas kolmepäevasele koolitusele (äratus- ja toitlustusrituaalid).

07.00 – 08.00. Hommikused hügieeniprotseduurid ja meditatsioonihetked kohvitassiga küdeva pliidisuu ees ja terrassil päikesekiirtes. Elukate hommikune hoolitsusring ja ooberdamine-šveitserdamine.

08.00 – 12.00. Keeletoimetustöö esimene lugemine. 40 aanelja.

12.00 – 13.30. Iluuni. Söömahetked.

13.30 – 17.30. Keeletoimetustöö esimene lugemine. 39 aanelja.

17.30 – 21.30. Ogoroodinal esimesel aastal Haapsalust toodud iirised peenrast välja võetud, et juurikatele ruumi teha. Kolme peenra läbikaevamine ja kompostiga rikastamine, varase porgandi, pastinaagi, redise ja naeri külvid.

21.30 – 02.00. Pärast elukate õhtust hoolitsusringi keeletoimetustöö teine lugemine, 40 aanelja.

Pühapäev

02.00 – 07.30. Öörahu.

07.30 – 08.30. Hommikused hügieeniprotseduurid ja meditatsioonihetked kohvitassiga küdeva pliidisuu ees ja terrassil päikesekiirtes. Elukate hommikune hoolitsusring ja ooberdamine-šveitserdamine.

08.30 – 12.30. Keeletoimetustöö teine lugemine, 39 aanelja.

12.30 – 15.30. Aiatöö: eelmisel aastal rajatud iiristeala puhastamine, kust 8/10 eelmisel aastal istutatud iiriseid täiesti müstilisel moel on välja läinud – aga see polnud tegelikult uudis, sest märkasin seda tendentsi juba läinud sügisel. Olen kindel, et istutatud sai õigesti, toimunu on minu jaoks müstika. Midagi peab selles kohas mullaga kapitaalselt valesti olema. Praegu panin need eelmisel õhtul üles võetud juurikad küll sinna sisse (sest mujale ei olnud praegu panna), aga hoian teraselt silma peal ja juba homme kavatsen testida selles kohas mulla pH-sisaldust (ostsin täna testri), ning siis saab ette võtta, mis ette võtta vaja, kas hakata lupjama või hapendama. Muide, selle koha peal ei näinud ma ka mitte ainumast vihmaussi ega muud mullaelukat, mis näitab samuti, et asi on seal mäda.

15.30 – 17.30. Iluuni ja söömahetked.

17.30 – 01.00. Keeletoimetustöö kolmas lugemine, 79 aanelja. Töö võidukas ärasaatmine täpselt tähtaja esimesel tunnil.

Esmaspäev

01.00 – 06.00. Öörahu.

06.00 – 07.25. Hommikused hügieeniprotseduurid. Meditatsiooniminutid jäid ära, st kulusid enese lille löömisele ja varustuse kokkupanekule.

07.25 – 10.54. Bussiühendus Tartuga ja rongiühendus Tallinnaga. Muide, rong oleks kusagil seal Tamsalu kandis äärepealt otsa sõitnud pojaga karule. Pidurdas nii järsku, et selge oli, et midagi juhtus – ja kui siis tasasel käigul edasi sõitis, nägime karu oma pojakesega metsa suundumas. Hea, et terveks jäid!

11.30 – umbes 15. Tootmisnõupidamine filmi asjus. Olime mina, produtsent, operaator ja režissöör. Olemasolev stsenaariumivariant sai pulkadeks lahti võetud ja sündmustik paremini, hoopis paremini konstrueeritud, samuti kõik pea- ja põhitegelased läbi arutatud, kuidas nende karakterid avame ja nende omavaheliste suhete dünaamika kujundame, sai tähenduslikud ja olulised detailid selles loos läbi arutatud ja mõeldud, mis võtmes ja mis situatsioonis need esile tuua … ühesõnaga kõike, kõike, kõike. Sisuliselt peaaegu stseen stseeni haaval käisime kõik läbi ja mõtlesime koos, kuidas saaks aina parem. Sest 20. maiks tahame kulkasse raha küsima minna juba stsena 2. draftiga. Igatahes kulus selle töökoosoleku peale umbes kaks korda nii palju aega, kui olin plaaninud, ja nii ma ei jõudnudki enam ühe kena aalujaga koos lõunale, nagu tegelikult meil eelmisel päeval mõte ja kokkulepe oli.

Nii et lõunat sõin millalgi kolme ja nelja vahel hoopis meie projekti operaatoriga, ning mul on nii hea meel, et just tema meie filmi tegema tuleb. Ma nimesid ei julge hetkel veel nimetada, aga üleüldse mulle seekord meie meeskond hirmsasti meeldib, no on kohe kuidagi selline klapp ja haakumine.

Aga siis sõitsin bussiga linnast välja ja tulin maha huvitavas peatuses nimega Kurna tee, sest pidin koolituselt tuleva Otiga seal kokku saama, et siis koos koju sõita. Pärast minu mõningast tagaotsimist mööda suurt ja laia Harjumaad leidis ta mu lõpuks ka üles. Polnudki külm mind veel ära võtnud, sest päike õnneks on üsna soe siiski juba.

Seal koolitusel, kus Ott kolm päeva oli, tehti umbes selliseid asju:

Mina poleks küll pildi pealt aru saanud, mis asi see on, kui Ott poleks öelnud. Aga vott, olen kiuslik ja teile ei ütle, arvake ära!

Nii et siis 17.30 – 21.00 kojusõit, millesse mahtus Tartus ka Bauhofi külastamine pH-testri ostmiseks ja toidupoe külastus.

Aga täna ma seda pH-d testima ei hakka. Pime on juba, ja jõud lõpeb, ei jaksa enam.

Ah jaa, 21 miskiga õhtusöök ja elukate õhtune hoolitsusring …

… ja siis hakkasingi blogima.