Mis siin vahepeal tehtud on

Kuus päeva jälle käest kadunud nagu niuhti.

Aga need olid väärtuslikud päevad. Nende jooksul kirjutasin lõpuni filmistsena 2. versiooni, millega nüüd kohesama küsime kulkast arendusraha. Ning kui suve jooksul saame asjaga plaanipäraselt edasi liikuda, siis sügisel tuleb ehk sellega töötuba Tšehhimaal ning siis casting’ud Tallinnas, ja järgmisel suvel läheme võttesse.

Pean täna või homme hommikul tegema kulkale loometoetuse taotluse ka ühe oma väikelasteraamatu peale, mida Päike ja Pilv tahab välja anda. “Minna ja hernetont” on selle pealkiri, ning Katrin Ehrlich teeb sinna pildid. Eile nägin kulka jaoks tehtud illustratsiooninäidiseid! Aga need saadeti mulle pdf-s ja need ei lase end millegipärast piltidena siia üles vedada, ainult linkidena. Ilmselt ma lihtsalt ei oska. Aga näha saate ikka, kui klikite.

hernetont1

hernetont2

Ah jaa. Lääne Elu sai veebi üles pandud mu aprillikuu teise arvamusloo. See on kolmas, mis ma RB teemaga seonduvalt kirjutanud olen, esimese kirjutasin juba 2013. aastal, kui tegelikult see asi veel mitte kedagi eriti ei huvitanud.

Muide, mu märtsikuus hirmsa intensiivsusega tehtud lastekirjanduse ülevaadet ei ole ka maikuisesse Loomingusse pandud. Ma ei saa aru, mis neil toimub? Ei tea, kas jaanipäevaks ikka ilmub ära? Sest lepingud ju kõik meil tehtud ja puha.

Muudest nädala mölludest:

mu aiakuuri palgivahed said takutatud ja Ott parandas servadest kõikuva põranda ära. Selleks tuli alla talade külge abiprussid panna. Ma ütleks, et lahendus sai omamoodi võluv ja kunstipärane, need vabakäe-saejäljed …

kuur1.jpg

kuur.jpg

kuur3.jpg

Ja otsekohe, kui põrand lubas, sai ka peoaidast kogu mu kolu sinna tagasi tassitud, sest ilmad läksid soojaks ja peoaita sai trummikomplekti üles panna ja põristama hakata!

Kasvuhooned kaevasin järjekordselt naadi ja orasheinajuurtest puhtaks, tassides seejuures oma istikualuseid edasi-tagasi nagu kass poegi.

kh.jpg

Puukuuri lagi ja laepealne sodi (vanad kõdunenud katusesindlid ja hein) sai lõpuks välja veetud ja ära põletatud, et saaks tulla meie küla Ilmar ja tuua meile esimese koorma talvepuid. Pildi peal on Ott juba jõudnud pool koormat sisse ära loopida.

puud.jpg

Istutasin ema juurest toodud ja Harjumaa-aalujate toodud (Aitäh! Aitäh! Aga mul on üks küsimus: kes või mis on Red Jewel? Ma ilmselt olen seda tahtnud, aga ma enam ei mäleta… Ja see taim, mille potis oli Pyracantha silt, on päriselt see Pyracantha?) )ja siin külmade ilmade tõttu mõnda aega juba ootel olnud taimi. Näiteks sai korralikult mulda mu sellekevadine kallisvara Prunus cistena ehk punaselehine kirsipuu. See oli pikalt soojemate ilmade ootel, sest ta juurepall tahtis harutamist ja läbisorimist minu vanade sõprade kollaste munade tõttu.

Ma ei pääse jah kuidagi sellest kollaste munade teemast mööda. Jauran selle ümber juba mingid kümme aastat, alates ajast, kui mõned ilusad ja armsad taimed nende tõttu kaotasin, ja kui püüdsin meeleheitlikult saada aru ja otsa, misasi see ometi on. Tegelikult ei võeta siiani seda kollaste munade teemat eriti tõsiselt, sest see öeldakse olevat osmokootväetis. Tõsi, see näeb väga sarnane välja. Sama kuju, sama suurus, sama värv. Erinev on see, et kui aiandites osmokoot on mulla hulka siiski segatud teatud hõredusega, siis need kollased munad paiknevad kobarate, kogumike ja kolooniatena. Mullas olnud osmokoot laguneb näppude vahel pigistades pudiks, kollased munad aga plaksatavad välja oma vedela sisu nagu … nagu munad. Aga kelle või mis eluka munad need on, selle kohta olen asjatundjatelt siiani saanud 2 arvamust: ühe järgi on need kartuli-kiduussi munad, ja teise järgi juure-pahklesta (Ma ei suuda netist pilti ega infot leida …) omad. Ühed rõvedad mõlemad ja taime juuri söövad mõlemad, ja mina olen näinud, mis taimega juhtub, kui need munakolooniad sinna juurepalli sisse alles jätta ning enam ei tee.

Sellepärast nii kui taime juurte juurest need munad avastan, nii leotan, harutan ja puhastan kõigest väest.

Ma loodan, et sain puhtaks.

kirsipuu ist.jpg

Iiriste alaga, kus nad millegipärast kasvada ei taha, kestab arusaamatus edasi.

iiriste ala.jpg

Eelmisel suvel kaevasin peenraks osa keldrimäe tagaküljest, kus oli juba peale astudes läbi rohukamara tunda, et see koht on eriliselt pehme. Eelmine perenaine ütles vastuseks mu küsimustele, et sinna on täiteks mulda toodud. Hea küll. Istutasin läinud juulis sinna terve posu uusi iiriseid, mis ma sain, ja sügisel oli juba näha, et asi on mäda. Et nad ei juurdu normaalselt, ei ole normaalselt kasvama läinud. See oli juba alarm, aga muid töid oli nii palju ma ma ei süvenenud, lootsin ikka, et laheneb kuidagi ise … Kuni sel kevadel pidin 2/3 eelmisel aastal istutatud iiristest sealt lestaks kuivanud kontsudena minema viskama.

Mullaproov näitab, et seal on leeliseline.

aluseline.jpg

Aga iiristele pidada leeliseline sobima.

Hoopis alarmeerivam on, et seal puudub mullaelustik. Ei satikaid, ei vihmausse.

Ma lihtsalt ei saa aru. Vana kõdunenud tuhk? Briketipuru jäägid? Mis? Kui te ülemist pilti vaatate, siis välja näeb see muld ju täiesti normaalne ja ilus.

Minu plaan on nüüd selline, et üritada sinna natukesehaaval komposti sisse segada ja kasta järjepidevalt rohelise kokteiliga, mis peaks igasuguse mullaelustiku ellu äratama KOHE. Panin juba pütitäie käima ja käärima.

kokteil.jpg

Ning kui teil, kallid kaasaednikud, veel häid ideid tuleb, kuidas ja mispidi seda iiristeala probleemi lahendada võiks proovida, siis ma olen avatud igasugustele ideedele, ettepanekutele ja arvamustele.

Advertisements

3 kommentaari

  1. Muhedik said,

    22. mai 2017 kell 07:34

    Mina tean. Pyracantha ongi Puracantha ja Red Jewel on kukerpuu.
    Aedniku tuba on väga hea ja vabakäelõikel pole ka häda midagi 🙂

  2. Anne said,

    22. mai 2017 kell 08:27

    Aedniku tuba on hea lahendus ja kõik me unistame sellest.
    Iirisemaa tundub pildilt päris normaalse mullaga ja kui aluseline ka,siis võib viga olla selle aasta ilmastikus.Aga kui juba sügisel õiget juurdumist ei toimunud siis viimati jäid nõrgaks.Minulgi päris palju väljas.Sa võid mullale liiva sisse segada,see teeb iiristele head.Üldiselt mina kahtlustan Sinu jutu järgi ikka viletsat ,märga talve ja edasist niiske ja külma jätkumist kuni mai keskele.Ega see istutusala põhjaküljes ei ole-iirised tahavad päikest.

    • aidivallik said,

      22. mai 2017 kell 08:36

      See on lauge nõlv kirdesse, aga päike on sellel peal koidust kuni umbes kella kuueni õhtul. Pimedamal poolaastal küll vähem, aga siis pole väga kasvuperioodi ja siis on päike ju enam-vähem igal pool defka.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: