Jaanikuu pildid

Ma lihtsalt ei suuda mõista, kuidas aeg nii kiiresti läheb. “Oh kuusepuu, oh kuusepuu, ja juba jaanipäev,” vist kirjutas Doris Kareva. Millises luuletuses, ei mäleta. Aga nii lihtsalt ongi.

Jaaniõhtu veetsime väikese mõnusa seltskonnaga meie uuekstehtud lõkkeplatsil (ses mõttes, et see on nüüd suur ja sile ja ilusa muru all, mitte ei pidanud kügelema nagu seni ümber lõkke küngaste-mätaste-nõgeste-takjate vahele hädapärast sissetrimmerdatud platsikese peal). Ning see oktoobris külvatud muru oli idanenud ja kenasti kasvama läinud hoolimata tollesama kuu lõpus ootamatult saabunud lumest ning talvest. Nüüd sel kevadel on teda saanud ka paar korda niita – ja elu nagu uus!

Aga jaanid tõid imelisi taevavaatemänge ja valgusefekte õhtust hommikuni.

jaanituli.jpg

jaaniõhtu.jpg

jaaniöö.jpg

jaaniöö1.jpg

jaaniöö.jpg

jaanituli1.jpg

jaanikoidik.jpg

jaanikoidik1.jpg

Meid oli viis rõõmsat täiskasvanut ja kolm toredat täisverelist keskteismelist tütarlast, kes vastu ööd rüütasid end tekkidesse, tegid lillepärjad pähe ja otsustasid küla peale minna. Ainult et kuspool siin majad on? 😀

Nende väljanägemine insipreeris meis paadunud täiskasvanuis hulga koomilisi fantaasiaid lätlaste ja pagulaste ja majade leidmise teemadel, aga olgem viisakad ja ärgem neil pikemalt peatugem.

pagulased.jpg

Kui nüüd ilusate taevapiltide juurde tagasi pöörduda, siis nägime uhkeid loojanguid enne jaaniõhtutki, see roosa näitas meile ennast 19. juunil.

juuniloojang.jpg

juuniloojang2.jpg

juuniloojang1.jpg

Enne jaaniõhtut käisime taas kord ka Läänemaal end näitamas, emale ja sugulastele eelkõige. Ema juures õitses kuldvihm täiesti hingetukstegevalt. Eelmisel sügisel võtsin selle puu seemet ja sel kevadel külvasin maha. Idanes. Nüüd on mul 15 cm pikk kuldvihmalaps. Kus ma aga teda esimene talv pidama peaksin? Kasvuhoones kinnikaetuna? On ju külmaõrn üsnagi, eriti veel nii titest peast, nagu mul.

kuldvihm.jpg

Rodosid oli emal kunagi palju – enne seda kui nad koera võtsid. Nüüd on alles vaid need, mis jäid raadiopiirde ringist välja. Näiteks see uhkus ja rõõm.

rodo.jpg

Ja ema ronivast hortensiast ei saa ma üle ega ümber. On ikka võimas ja nii kõrge! Maja kõrgusega võrreldes ma pakuks, et oma üheksa meetrit tuleb ära. Pildi pealt muidugi niimoodi aru ei saa. Meie külaskäigu ajal oli ta kohe-kohe õide puhkemas, nii et ma arvan, et praegu on seal tõeliselt peen vaatepilt.

roniv hortensia.jpg

Nojah. Enne jaani ühel väga vihmasel päeval sattusin Lendava aeda sireleid kaevama. Sest viimane aeg oli veel värvide järgi aru saada, mis sorti kaevata. Siit ma võserikust tulen – läbimärg, aga õnnelik!

sireliga.jpg

Aga kui nüüd jaanide juurde tagasi pöörduda, siis jaanipäeval endal saabusid meile Ivarit-Liisi, kellega tegime sauna ning tuld sellelgi õhtul. Ja järgmisel päeval mängis Ivar Muhedikumaal drooniga. Seda ilu üles võtma läks ta minu palvel ja omanike rõõmuks, aga kohapeal nähtu ilmselt avaldas talle sedavõrd suurt muljet, et nagu ma täna avastasin, jagas ta ülesvõetut asjaomaste nõusolekul lausa meediaavalikkusega.

Peale nende toredate sündmuste olen juunikuu jooksul edenenud eesaia okaspuugruppide istutamise osas, nüüd juba tasapisi liigun nende vahede katmise ja multšimisega edasi. Kui selle ürituse selleaastase etapiga finišisse jõuan, küll ma siis pilte ka näitan. Keldrimäkke olen üht-teist juurde istutanud, ning järjest küpsemaks saab nägemus, kuidas ma selle alaga edasi toimetama peaksin. Jorjenid said maha … õigemini see osa neist, mis selle talve hallituserallist keldris enam-vähem tervena pääses. See tähendab, eelmise aasta umbes 70 jorjenist oli mul kevadeks alles umbes 20. See imelik talv oma pidevate külmumiste ja sulatamistega tähendas, et kelder oli terve aja niiskem kui muidu, ja sinna mu jorjenid läksidki. Kui ma edaspidi neid veel hankida ja talvitada võtan, siis tuleks üritada neid keldri asemel pidada hoopis jahedas esikus ning vaadata, kas saab parem.

Üldiselt, talv ei olnud aiale soodne, ja samuti pole soodne olnud see pikale veninud vinduv ja külm ning kuiv kevad ning varasuvi. Jah, vihma on vahepeal tulnud, aga siinkandis mitte piisavalt. Meil on kuiv. Ja vilu. Ja väga, väga tuuline.

Eks näis, mida südasuvi tooma või looma hakkab.

 

 

Advertisements

Töö ja puhkus

Juba varem kirjutasin, et siin meie aidas on mitu nädalat käinud vinged bändiproovid. Sel ajal, kui mina aida taga …

… kaevasin ja puhastasin aprillikuus juba kaevatud ja puhastatud peenraid, et saaks lõpuks istutada ja külvata …

kaevanpuhastan.jpg

… ja tänase seisuga olengi kogu oma köögivilja lõpuks maha saanud.

hakkablooma.jpg

Isegi arbuusovka sai. Sel aastal jälle uude kohta. Sest eelmise aasta koht ei olnud üldse hea, nagu välja tuli. Mutid-vesirotid armastasid seda liiga kangesti. Nüüd on peaaegu selle esimese aasta koha kõrval tagasi.

arbuusovka.jpg

Ning sel kevadel oma peenraid mitu korda läbi kaevates jõudis mulle kõrvade vahele kohale, et sügisel saaki koristades ma lihtsalt pean võtma aja, et tühjaks jäänud peenrakastid musta kangaga kinni katta. Kui ma ei taha ka järgmine kevad jälle kõiki neid mitu korda läbi kaevata ja puhastada. Nagu ma poleks seda enne teadnud? No aga noh … tarkus tuleb tasapisi ja tavaliselt oma naha peal järele proovides.

Kui Otil trummimängust aega üle jäi, siis ta vormistas mulle aidaseina mädapalkide tervematest osadest ammu planeeritud ürdipeenra.

 

ürdipeenar.jpg

Ja meisterdas sügisel tiigiäärsest pajuvõsast tulnud pikematest roigastest lattubade toed.

ubadele.jpg

Nautisime nende sisukate päevade lõpetuseks imelisi juuniloojanguid.

udu1.jpg

udu2.jpg

udu.jpg

Ja eile õhtul nautisime Oti ja tema seltsimeeste mitmenädalase töö vilja ühel elu naljakamal kontserdil, kus ma käinud olen. Kollektiiv nimega Rämpstein ühes Lõuna-Eesti talus looduskaunis kohas, palun väga!

Rämpstein.jpg

Rämpstein1.jpgtantsupoiss.jpg

Rämpstein2.jpg

Ott.jpg

 

Ning pärast läks jämmimiseks muidugi.

jämm.jpg

Anni sumomehega.jpg

Ann.jpg

Ning selle kõige lõpetuseks sobib ju nii kenasti linkida mu maikuine teine arvamuslugu Lääne Elule, mis lõpuks veebi on ka riputatud.

 

 

Taimeretk ja Taga talu

Läinud nädala neljapäeval sai teoks juba terve kevade planeeritud jahiretk Järvseljale. Sest juba veebruaris-märtsis lappasin ma nende taimenimekirju ja muudkui planeerisin. Nüüd oli mõte küps, päev selleks ja võimalus olemas. Ning ühtlasi kavatsesime kasutada seda sõitu ka selleks, et kenaks õhtupoolikuks külla minna Taga tallu, kuhu juba pikemat aega on muudkui lubatud minna, aga …

Igatahes alustasime Järvseljalt. Ott pildistas, ja järgmise pildi nime ütles ta olevat “Päta Elüüsiumi väljadel”.

jarvselja.jpg

Osa saaki tuli otse kasvuhoonest ja täitsa uuena.

jarvselja kasvukas.jpg

Igatahes lõppes see kõik nõnda:

saak.jpg

Ilm sättis ka end meie sõidu ajaks toredaks ja soojaks, nii oli õige mõnus ringi tuustida nii seal taimeaias kui pärast Taga talus seltskonda ja Rahmeldaja aeda ning kasse nautida. Pildil on Ott Kustiga.

Ott Kustiga.jpg

Nägin ära Taga talu lillemüüri õitsemas.

lillemüür.jpg

Ja varjuaia hoogu võtmas.

varjuaed.jpg

Sellise kadaka, ‘Horstmann Pendula’, istutasin ka mina omale läinud aastal. Vaatan seda Taga talu oma ja ei jõua ära oodata, millal minu kadakas sellised mõõtmed ükskord võtab. Kasvab mul otse paraadpeenras, oma dramaatilise efekti pärast (mida minu omal nooruse tõttu veel muidugi ei ole, aga küll on Taga talu omal täitsa olemas!).

horstmann pendula.jpg

Ja mulle meeldib see üleminek aiast pargiks.

parki.jpg

Tööasjus pean korrigeerima üht oma varasemas postituses eksikombel öeldut: nimelt minu poolt kirjutatud ülevaade eelmise aasta lastekirjandusest ilmus siiski maikuu Loomingus! Vaatasin just veebist ka, aga paraku netti pole nad seda riputanud ja linkida ma seega ei saa. Kes aga mu toda tükki lugeda soovib – siis maikuises Loomingus on see täiesti olemas!

 

Paraadpeenar on võtnud kuju

Juba üle nädala on jälle niimoodi läinud, et asjad käivad üle pea ning sellise tempoga, et pole aega neist teada andagi. Ja kui niisugune kuhjumine toimub, siis tekibki segadus, et millest kirjutada, ühesugune pundar kõik … aga ma võtan siis nüüd ükshaaval ette ja teen lähipäevil mitu postitust järjepanu. Ehk saab kronoloogia paika.

Umbes nädala eest möllasin oma paraadpeenraga, mis siiani oli selgete servadeta ja lapiti veel katete all. Nüüd oli aeg küps ka viimased katted üles võtta ja nendealune kõdunenud mätas läbi kaevata, samuti aiavoolikuga maha märkida selle peenra servajoon ja see sisse kaevata. Umbes nii nägi see üritus välja.

PPtegemine.jpg

Ja loomulikult, loomulikult leidsin selle peenra alt veel ühe kunagise hoone aseme, st ühe seina aluseks olnud kivirea. See on kuues selline, mis ma siit krundilt kaevates leidnud olen. Jookseb praeguse maja pikiseinaga umbes samal joonel, aga rohkem tee pool. Pildil on näha vaid nende kivide tipud. Tegelikkuses on nad nii suured, et me kangiga neid maa seest kätte ei saanud. Kapitaalsed mürakad. Eks mul jääb üle lihtsalt see koht meeles pidada: et saan sinna peale istutada ainult väiksema juurekavaga lilli.

müür.jpg

Ma vehkisin seal labidaga päris mitu pikka päeva, aga lõpuks neb asi välja juba enam-vähem nii, nagu mõttes oli.

PPvalm.jpg

Taimestus on seal veel mõistagi hõre. Aga midagi siiski sel kevadel juba ka õitsemas.

Siberi adoonis näiteks, Muhedikelt eelmisel aastal saadud.

siberi adoonis.jpg

Ema aiast toodud priimulad …

priimulad.jpg

… ja suured püvililled.

püvilill.jpg

Sulev Savisaarelt ostetud Amuuri tulivõhk ‘Olga’.

olga.jpg

Ja tulemas on palju põnevaid otsakesi!

Paraadpeenar peaks tulema loojangutaeva värvides. Sinna paistab õhtupäike, mille  valguses tumepunased, oranžid, pruunid ja tumelillad toonid omandavad erilise sära. Neid värve peab sinna tulema. Sekka kollaseid päikesekiiri piiluma. Umbes nagu järgmisel fotol jäädvustatud loojang. Aga ilmselt mitte nii triibuline ja nii punane. (Pilt on sellest blogist.)

Loojang.jpg

Näiteks umbkaudu midagi järgmiste värvilahenduste poole mõlgub meeles internetipiltide näitel.

c54987d36b52565608bcd17860cfea0e--purple-color-schemes-purple-colors.jpg

img_1207.jpg

Hot-Color-Garden-36053.jpg

Kassiuudiseid ka. Üks hommik mõni tund pärast seda, kui olin Kõssa rehetoast õue lasknud, läksin kohvitassiga terrassile ilma vaatama, ja juba tuli Kõssa sauna poolt tohutu jooksuga ja asetas mu jalgade ette kingituse.

rott.jpg