Läinud nädala neljapäeval sai teoks juba terve kevade planeeritud jahiretk Järvseljale. Sest juba veebruaris-märtsis lappasin ma nende taimenimekirju ja muudkui planeerisin. Nüüd oli mõte küps, päev selleks ja võimalus olemas. Ning ühtlasi kavatsesime kasutada seda sõitu ka selleks, et kenaks õhtupoolikuks külla minna Taga tallu, kuhu juba pikemat aega on muudkui lubatud minna, aga …
Igatahes alustasime Järvseljalt. Ott pildistas, ja järgmise pildi nime ütles ta olevat “Päta Elüüsiumi väljadel”.
Osa saaki tuli otse kasvuhoonest ja täitsa uuena.
Igatahes lõppes see kõik nõnda:
Ilm sättis ka end meie sõidu ajaks toredaks ja soojaks, nii oli õige mõnus ringi tuustida nii seal taimeaias kui pärast Taga talus seltskonda ja Rahmeldaja aeda ning kasse nautida. Pildil on Ott Kustiga.
Nägin ära Taga talu lillemüüri õitsemas.
Ja varjuaia hoogu võtmas.
Sellise kadaka, ‘Horstmann Pendula’, istutasin ka mina omale läinud aastal. Vaatan seda Taga talu oma ja ei jõua ära oodata, millal minu kadakas sellised mõõtmed ükskord võtab. Kasvab mul otse paraadpeenras, oma dramaatilise efekti pärast (mida minu omal nooruse tõttu veel muidugi ei ole, aga küll on Taga talu omal täitsa olemas!).
Ja mulle meeldib see üleminek aiast pargiks.
Tööasjus pean korrigeerima üht oma varasemas postituses eksikombel öeldut: nimelt minu poolt kirjutatud ülevaade eelmise aasta lastekirjandusest ilmus siiski maikuu Loomingus! Vaatasin just veebist ka, aga paraku netti pole nad seda riputanud ja linkida ma seega ei saa. Kes aga mu toda tükki lugeda soovib – siis maikuises Loomingus on see täiesti olemas!
eve labi said,
4. juuni 2017 kell 21:30
Küll on hea, et taga talu Järvselja teele jääb, muidu mine tea, kas keegi üldse jõuaks 😉
Muhedik said,
5. juuni 2017 kell 17:35
Suur tükk tööd tehtud, nüüd on vaja vaid taimestamist oodata.
Kahju, meie teele ei jää ei Järvseljat ega ka mingit muud huvitavat 😦