Eilne, st kolmapäevane päev viis mind varavalges Tartusse, kust Mauruse kirjastuse toimetaja mind auto peale korjas ja Tallinnasse Vabaõhumuuseumisse viis – sest et ka minu koostatavas lugemikus satuvad lapsed sinna ja ma pean ju ometi teadma, mida nad seal nägid. Et ma oskaks seda kõike kirja panna.
Minu jaoks oli see käik pööraselt huvitav. Aga aega kulub seal kõvasti. Kui keegi kavatseb minna, siis soovitan aega varuda vähemalt neli, parem kui viis tundi. Ja kõndida saab palju, sest kogu hoonestus paikneb seitsmekümnel hektaril.
Aga alati ei pea ju kohe kõike korraga läbi käima, eks ole?
Mina käisin, sest Tallinn on minust kaugel ja millal ma sinna ikka järgmist korda satun. Kuigi tahaks. Järgmine suvi mõne sooja ilmaga võtaks uuesti ette, sest vaadata ja märgata ja õppida on seal oi-oi kui palju. Liigutavaid leide. Ilusaid leide. vaimukaid leide.
Tegin natuke pilte kah.
Muhulaste pulmatare valvab neil niisugune kutsu.
Ja aidad on ka neil täitsa imelised.
Liigutav ja väga armas oli üks Lääne-Eesti saunikutare.
Ja Sutlepa kabel, mis muide tegutseb ja kus on õpetajaks Toomas Paul, on üks lummavamaid pühakodasid, mis ma Eestis olen näinud.
Interjööripilt läks mul kahjuks untsu ja sellepärast pean selle netist maha viksima.
Reheahjud on kummalised ja müstilised asjad. Neis on miski iseäralik vägi. Samas on õudne mõelda, et sisuliselt oli see lahtine tuli elutoas. Minusugune pürofoobik sellega tänapäeval toime ei tuleks.
On isegi näidis-taluaed. Kapsa- ja tubakamaa.
Ja pood. Tikerbergi koloniaalkaubad. Lahtise ukse taga on kaupmehe eluruumid.
Väike ekspositsioon kujutas ka surnu matuste-eelset hoidmist aidas.
Ja väga põnev ning õpetlik oli näha, kuidas elus ja olmes püüti lõpuni ära kasutada KÕIK. Nagu näiteks jändrikust tüvealusest ja kahest vanast käsikivist on tehtud uksepiit.
Ja võsaroigastest aiad. Ma kavatsen kunagi sellest šnitti võtta. Kui siin kunagi tulevikus aedade tegemiseni jõutakse … kui jõutakse.
Saarlaste võrgukuurid.
Ja baltisakslaste suvemaja.
Ja setude kindlustalud.
Ja vabariigiaegse majapidamise sahver …
… ning lapse tuba.
Kohe näha, et elu paremaks läinud, eks?
Anne said,
8. sept. 2017 kell 09:03
Mulle ka meeldib seal jalutada,kuid sel aastal pole sinna sattunud.Käisin ka reisil olles Rootsi Sundvallis samalaadses vabaõhumuuseumis,mis oli meie omaga võrreldes ikka päris tükk maad kehvem ja väiksem
eve labi said,
8. sept. 2017 kell 17:26
See on üks otsata tore muuseum kohe kindlasti 🙂
Muhedik said,
11. sept. 2017 kell 08:40
See on üks mõnus koht. Meie noorim töötas seal päris kaua aega.
mustkaaren said,
11. sept. 2017 kell 21:46
Ohhoo!!! Väga armsad puidust hooned, nii mõndagi neist tuleb mu lapsepõlve naabritädikeste juurest tuttav ette.
Anu said,
25. sept. 2017 kell 19:47
väga töökad olete