Köögi tuunimine

Meil käib siin juba mõnda aega köögituunimisprojekt. Sest et mul hakkas järjest ja järjest rohkem üle viskama olukord, kus mu ainuke söögitegemisvahend nii hommikul, lõunal kui õhtul on puupliit; et nõudepesu peale kulub nii palju väärtuslikke minuteid minu elust; et iga kotleti- või liha- või millegi muu praadimine täidab nii köögi kui elutoa õhupuhasti ehk luhvtivurri puudumise tõttu halli tossu ja rasvahaisuga; ja et puupliidi ahjus millegi küpsetamine nõuab lakkamatut valvsust ning mitmekordset ümberpööramist, et tagumine ots ei kõrbeks ja esimene tooreks ei jääks.

Ühesõnaga, ma olen üsna algusest peale pidanud plaani meie siinset kööki oluliselt kaasajastada, tänapäevastada, funktsionaliseerida ja nii edasi. Lihtsalt ma pidin välja mõtlema, kuidas, sest kui suurt remonti ei taha ette võtta, torusid ümber vedama hakata, uksi ja seinu ümber planeerida … Selles mõttes ei ole meie köök eriti lihtne variant. Kuigi ta on suur, jumal tänatud. Aga torud on seal, kust nad sisse tulevad, uksed ja aknad ja puupliit soemüüriga kah seal, kus nad on (ja väga hea, et on).

Nii et ma olen paar aastakest mõelnud ja nüüd võtsime ette.

Alustuseks väike meenutus meie kolimisjärgsest seisust 2015. aasta jaanuaris.

Sest selle ümber hakkasime kuduma köögimööbli ülemist rida.

Alustuseks soetasime Sõbralt Sõbrale teiseringipoest umbes 45 euro eest sellise puhveti.

kapp.jpg

Selle ülemisest otsast sai meie köögimööbli üks puudolev lüli. Alumine osa läks esikusse jalatsi- ja muu träni kapiks, ning keskmise osa riiulite arvelt sai see kummut endale alla ka jalad. Et oleks põrandast kõrgemal – ja sajajalgsetel hea oma tuhvleid ja botikuid sinna alla peitu lükata. Sest sellisest kapist oli esikus meil ka väga puudu. Enne oli seal nurgas vaid üks pisike traadist-alumiiniumist kargo, mis solvas mu ilumeelt, aga parema puudumisel ajas kuidagimoodi asja ära. Aga nüüd see pildil näidatud alumine osa on lausa luksus ja rõõm.

Siis olid mul hoolega alles hoitud mu kunagise Targa Naabrinaise kingitud keraamilised sahtlid, neli tükki. Ma ei osanud nendega midagi mõistlikku peale hakata, sest polnud kohta, kuhu need sisse installeerida. Aga samas olid need nii toredad, et kolides võtsin nad kaasa ja siiamaani nad ootasidki oma aega. Sest nüüd tegi Ott neile kapikese ümber ja sahtlid käivad sisse ja välja, täpselt nagu peab.

savi.jpg

Siis järgnes suurem planeerimine, rehkendamine ja mõõtmine. Ostlemine (appi, ma ei taha sellest rääkida. Mõelda ka ei taha.). Elektriku külaskäik konsulteerimise eesmärgil. Väljaselgitamine, kas ja kuhu lähevad kööginurka ehitatud kapikesest ventilatsioonitorud. Nende pisuke ümbertegemine ja toru toomine alla tulevase elektripliidi kohale ja ka puupliidi kohal oleva augu taha.

toru.jpg

Ning arvesse võttes meie mõõtmisi ja seda, et kõiki meie planeeritud installatsioonirivi tükke ei olnud võimalik kinnitada kipsi all olevate reikade külge, tuli paigaldada kipsi peale tõhus tugevdus miskist kruvi- ja raskuskindlamast materjalist. Näiteks viiekordsest vineerist. Koos kunstipäraselt sisse lõigatud soonte ja aukudega elektrivõrgu tarvis. Ning siis sai paika ka luhvtivurr. (Ma loodan väga, et järgmisel nädalal ilmub tema alla ka pliidiplaat, sest iga hommikuse munakeetmise pärast ei viitsiks ma tõesti puupliidile tuld alla teha, kui vähegi ilma saaks …)

sein.jpg

Elektriku teine külaskäik. Ja kõik sai ühendatud. Tööpinna teise serva seina peale sai ka neljane pistikupesa pandud, et pikendusjuhe enam ei laiutaks risti ja põigiti seal mu hakkimiste ja toimetamiste vahel. Kiirkeedukannu, köögikombaini ja saumikseri kasutamine peab käima nagu lupsti, mitte et kõigepealt võtame eelmise pistiku stepslist välja ja pressime uue asemele, ja siis kolme minuti pärast jälle endistviisi tagasi. Minu arusaam asjadest on, et köögitöö on tüütu, kurnav, intensiivne – nii et kõige selle juures peab inimesel vähemalt väga mugav olema. Et midagi tehtud saaks.

Kogu see protsess kulges üldiselt üsna rahulikult. Erilist meeleheidet ei saabunud.

ott.jpg

Ah jaa, Oti töökad käed said vahepeal riistakuuris hakkama veel viimase puuduoleva lüliga meie köögimööbli ülemises reas.

riiulitegu.jpg

Nii et lõpuks veetsime pika ja tööka õhtu seda rida seina peale tõstes ja kinnitades.

riiul.jpg

(Pildi alumises servas näete suurt segadust, mis kaasneb sügisese seeneajaga ja vajadusega veel samal õhtul ka sellel rindel suuri tegusid teha.)

Aga põhiline on, et ma ei pea enam oma maitseaineid kapi otsast karbi seest alla tõstma või otsima neid mitmest erinevast kohast. Kõik, mida võib toiduvalmistamise juures kiiresti ja äkiliselt vaja minna, on nüüd vägagi käepärast.

riiul täis.jpg

Ning nagu ma ütlesin: on teatavat lootust, et järgmiseks nädalaks on mul selle seina alumises reas lõpuks ometi ka keraamiline pliit ja nõudepesumasin (ja pidevalt üleajavat nõuderesti enam üldse ei ole!!!). Ja vastasseinas ilusa kapikese sees poseeriv Gorenje ahi. Ohh, kuidas ma olen neist puudust tundnud!

Aga seenemajandus käis (ja käib) ikka kõige sellega paralleelselt. Eriti pärast seda, kui me laupäeval Eva ja Jannoga Põlvamaa metsades käisime.

seenepuhastamine.jpg

Pildil vaid osa sellest, mis purki sai. Jäi ka järgmiseks päevaks ju umbes ämbritäis kupatamist vajavaid riisikaid likku.

seened.jpg

 

 

4 kommentaari

  1. 19. sept. 2017 kell 06:54

    Ilus ja mõnus! Nüüd tuleb lausa mõtlema hakata, mida üle jääva vaba ajaga peale hakata. Aga usun, et nõudekuvatusresti ei maksaks ikkagi kohe vanarauda viia 🙂

  2. kiskjasiil said,

    19. sept. 2017 kell 14:41

    1.meeldis mulle sinu köök väga (võrdle mõttes minu omaga :))
    2.Ott on ikka uskumatult osav! , selle lause võiks nüüd kuupi panna
    3.oivaline kummut ja väga hea plaan kummutiga, mina näen vahel asju liigagi ühes tükis, inspireeriv värk
    4. need suhvlid
    5..ja seened ja sahver
    6. mnjah, mina unistan, teised teevad. Peaks kuidagi selle tegevuse ka käima saama.
    7.postita veel midagi mis te seal teinud olete.

  3. Muhedik said,

    19. sept. 2017 kell 20:40

    Ilus ja hästi organiseeritud köögi tegite., Selles on toidutegemine ju puhas jrõõm. Mina pean köögis tüütuks vaid nõudepesu. Kui on enda värske ja mitmekesine ja puhas ja värviline tooraine, on söögitegemine ju lausa looming. Eriti kui uusi maitseid ka katsetada 🙂

  4. trumm said,

    27. sept. 2017 kell 13:36

    ohjummel, kui äge! ja issver, kui tublid!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: