Õppida parimailt

Ma nüüd kogun ennast siin kodus pärast seda metsikult tempokat nädalat Poolas EasTscripti programmi esimesel sessioonil, kus meie tunniplaan algas hommikul kella üheksast ja lõppes pool kaksteist öösel.

päevakava.jpgAga ma naasin sealt täielikult tõstetud tundega ja tohutu hunniku uue inspiratsiooni, uute teadmiste ja tehniliste oskustega. Ning ma olen tõsises vaimustuses neist inimestest, kellelt ma õpin, ja kellega koos ma õpin.

EasTscript.jpg

Konkreetselt see näeb välja nii, et kogu meie õpilaste kamp, st 11 filmiprojekti 14 osalejaga (kolme projekti juurest oldi kahekesi), jagati kaheks õpperühmaks, kummalgi oma peajuhendaja. Peale tema töötasid meist igaühega individuaalselt veel neli eri juhendajat, kõik filmimaailmas tuntud ja teenekad tegijad. Minu personaalseteks tuutoriteks olid peale Tom Abramsi (peajuhendaja) veel Simon Perry, kes on tohutu hunniku filmide produtsent …

Simon.jpg

… ja Ben Hopkins …

Ben.jpg

… ja peamiselt produtsent David Matamoros …

David.jpg

… ja Lars Hermann, kelle töö DR teleproduktsioonis on ilmselt Eesti televaatajalegi tuttav seriaalide “Võimu kants” ja “Sild” kaudu.

Lars.jpg

Ja siis mul on 13 andekat ja toredat õpikaaslast, ning pärast tundide lõppu, st südaööst alates oli meil võimalik nii omavahel kui oma õpetajatega põhjalikult sotsialiseeruda palee keldris olevas baaris, kuhu viis selline imede trepp.

keldritrepp.jpg

Kahel õhtul olid ka organiseeritud peod. Kolmapäeva õhtul lõpetati varem ja siis sõitsime hobuvankriga kaugemale suure Bugi jõe äärde, kus oli lõkkeplats ja peotelk lookas söögilauaga ja punastes kuubedes rahvamuusikud trummide ning akordionitega. Ning teine pidu oli samas mõisakompleksis, kus me muidu elasime ning õppisime, ainult et pargi sügavuses asuvas hiigelsuures aiapaviljonis. Mille keskel oli suur lõkkease –  ja laes ka suitsuauk, nii et suitsusauna seal siiski ei saanud.

Mõisakompleks ise oli väga muljetavaldav. Tõesti kaunilt renoveeritud, ja kahe külgmise külalismajaga.

palee.jpg

külalistemaja.jpg

Ma ei väsinud imetlemast seda haljastust. Ringtee ääres need kerakujulised elupuud … Ja peahoone tiibade juures ning külalismajade ees grupid Drummondii vahtrate, parukapuude, budleiadega.

grupp.jpg

Peahoone juurest aga jäi otsevaatesse niisugune imeilus remmelgas. Ainult ma ei oska arvata, kas S. x sepulcralis või selle hübriididest tehtud sort, äkki S. x alba ‘Tristis’, mis mul endalegi vitsakesest on pandud? Oh, kui õnnelik ma oleks, kui minu remmelgad ka selliseks osutuksid …

haljastus3.jpg

õu.jpg

Ja mõisa sissekäigu juures oli turvamehena ametis Püha Laurentsius ise.

Laurentsius.jpg

Vaat nii. Nüüd mul on hulga tööd jälle, sest loomulikult läheb stsenaarium ümberkirjutamisele saadud õpetust arvesse võttes. Ning mul on väga hea meel kogu seda kampa veebruaris Berliini festivalil taas näha, seal toimub meil teine sessioon. Ning kolmas ja viimane sess on maikuus Cannes’is filmifestivalil. Koos mõlema filmifestivali akrediteeringutega. Nii et huvitavad ajad, huvitavad ajad. Ja ma kavatsen kõigest sellest, mida anda kavatsetakse, võtta umbes maksimumi.

 

Advertisements

5 kommentaari

  1. 11. okt. 2017 kell 07:50

    Vahva!

  2. eve labi said,

    11. okt. 2017 kell 08:34

    vägev ! kujutan ette, et sa lausa kohised uutest ideedest 😀

  3. Anne said,

    11. okt. 2017 kell 09:44

    Väga huvitav projekt sul-jaksu uute ideede elluviimisel!

  4. kiskjasiil said,

    11. okt. 2017 kell 09:51

    Mul on sinu üle nii hea meel!

  5. Maire said,

    11. okt. 2017 kell 17:37

    Kui äge! Lihtsalt nii üliväga äge! 🙂


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: