Puuloopimismõtted

Ma nüüd seisan silmitsi nende 20 rm küttepuudega järgmiseks talveks, mis just nüüd koormakaupa õue peale veerevad ja tuleb kuuri loopida ning seal riitadesse laduda. Just nüüd, kui mees on saabunud haiglast pimesoolelõikuselt ja on hapras tervislikus olukorras ning majapidamislikus mõttes täiesti kasutu.

Eile toodi üks viieruumine koorem ja täna teine. Nii et ma olen veetnud nüüd mõlemal õhtul rea tunde (sest hommikuti ja päeval on ju töö-töö) neid puid üksinda kuuri loopides, hing vaheldumisi täis enesehaletsust ja viha sellise asjakorralduse vastu. Ja läbi pea jooksevad umbes taolised mõtted.

  • Tegelikult ma peaksin rõõmus olema, et pärast pikka talvist pekikogumist on nüüd võimalus ennast tublisti liigutada ja lihased suure kevade ning aiatööde saabumise ajaks vormi ajada.
  • Aga pagan, need puud on nii jämedalt lõhutud, rasked ja toored ja see vehkimine on tegelikult päris raske, vaataks näiteks passist sünniaasta numbrit ka ja arvestaks seda fakti, et veebruari lõpus rängalt põetud gripilaadne viirushaigus on siiani mu hingamisteed mingit jama täis jätnud, mille tõttu pärast kümmet sammu on toss väljas ja ähi või pooleks ennast – ja nüüd need puud veel.
  • Pole midagi, ega pea ju vihtlema nagu saunaline, võib rahulikumas tempos ka, ega ole vajagi tervet hunnikut ühe õhtuga kuuri loopida, piisab, kui iga õhtu natuke … ja ühel päeval nad ongi kõik seal kuuris ju. Kui kannatust inimesel jätkuks.
  • Nojah, aga loobi siin neid läbi selle ukseaugu nagu nõelasilma, kui kohe ukse taha on Abikaasa mingil mulle teadvustamata aja jooksul kogunud ühe oma kuulsatest Hunnikutest, kuhu kuuluvad vanad lammutuslauad ja vanad euroalused ja lauajupid ja üldse selline jama, mille ta ammu oleks pidanud pliidi alla saagima. Kui ta oleks oma naist õigel ajal kuulanud. Aga need mehed. No ei kuula ju. Ja nüüd ma siin võitlen tema kokkukeeratud jamaga, püüdes küttepuid hoolsalt Hunnikust mööda loopida.Mma saeks ise need eest ära, aga elukogemus ütleb, et hakka mehe tegemata asju ise ära tegema, siis sa jäädki neid ära tegema kogu ülejäänud eluks. ja pealekauba, ma kardan mootorsaagi, sest see müriseb ja tuleb mulle kindlasti kallale.
  • Siis loobi edasi ja ära virise. Mõtle, kui kasulik see sulle on. Teed trenni ja.
  • Mis trenni, pärast on karpaalkanalid jälle umbes ja käed surnud, isegi veel enne, kui labida kevadel esimest korda maasse olen saanud lüüa.
  • Randmetoed panid? Ei pannud? Ei viitsinud otsida, kus need on? No siis on tervist küll, lase edasi ja ära virise.
  • Teeb ju meele haledaks kui eile, pärast esimese koorma tulekut, loopisin nii ilusti ukse eest terve laia riba vabaks, et käruga kuuri küttepuude järele saaksin, sest ahju on ju vaja kütta nende kuivade puudega, mis seal kuuri tagumises paremas nurgas on, ja täna tuli teine koorem ja kallutati täpselt sinnasamasse kuuri ette jälle maha. Nii et enne kui ma täna oma ahjupuudeni saan, mis enne ööd ka vaja on tuppa tuua, pean ma jälle ukseesise lagedaks loopima  et käruga mahuks.
  • Niikuinii tuleb need KÕIK sul lõpuks kuuri loopida ja seal ära laduda kah veel, nii et ära virise, loobi. Ja kuuri tagumised uksed tuleb täna enne ööd ka mõlemad pärani lükata, sest kui homme ahjupuude koorem teise ukse ette pannakse, siis sa enam neid uksi lahti ei saa.
  • MIS MA PEAN ÜLE OMA LOOBITUD PUUDE HUNNIKU NÜÜD TAGAUSTENI RONIMA VÕI?!?
  • Ise olid loll, oleksid eile võinud selle peale mõelda. Nüüd ronid ja ei virise. Ja roni ettevaatlikult, sest kui sa nende veerevate halgude peal oma kondid ära murrad, siis ei ole siin majapidamises enam ÜHTEGI teovõimelist inimest ja te kõik surete külma kätte. Või ei sure, aga maksate elektriarvega ennast lolliks. Ja solgiämber tuleks aknast välja tühjendada, sest Abikaasa ei tohi raskeid asju tõsta.
  • Huvitav, kas ma eile ikka 2 ruumi jõudsin sisse visata? Sest poolt eilsest koormast vist päris ei jõudnud, kui ma hunniku järgi vaatan. Kümme ruumi viie päevaga kuuri saada oleks siis ju täitsa mõeldav, aga vahepeal läheb ladumise peale ka … ütleme, neli päeva? Äkki kolm? Ja siis on veel kümme ruumi ahjupuid ootamas …  veel kaheksa päeva, aga ahjupuud on palju raskemad ja see võtab tempo maha … issand, ma vehinn nendega suure kevadeni siin.
  • Siis on täitsa hea, et varakult pihta hakkasid.
  • Huvitav, millal Abikaasa piisavalt paranenud on, et teda jälle ekspluateerida annab?
  • Teda tundes … umbes kuu. Ära üldse unista. Sul on selleks ajaks need puud juba kuuris ja riidas kõik, nii et anna aga minna.
  • Kui kuur on sisseloobitud puude hunnikut täis, siis tädi Tötsu ei saa enam minna sinna elevantside püüdmise auke kaevama ja kurvastab.
  • Jajah, mida iganes.
  • Ja ma pean loopides vaatama, et mulle jääks puudevaba rada kuuri tagumisse nurka kuivade ahjupuudeni. Et ma käruga läbi saaksin.
  • Siis vaata, kuhu sa viskad, mitte ära pillu suvaliselt tagantkätt.
  • Päris pimedaks on läinud, varsti enam ei näe midagi.
  • Kuuris sees on pime jah, aga kuni sa siin väljas seda hunnikut näed, seni loobi ikka. Halge ju ka veel näed, eks ole. nii et vara viriseda. Ilus täiskuu ka paistab, vaata, kui valge tegelikult on.
  • Aga kui hundid tulevad? Kooserdavad ju viimasel ajal igal pool. Kui nad tulevad ja ma neid halgudega pildudes peletama hakkan, siis pärast ju jälle häda, korja neid halge mööda poolt õue. Kui nad halgudega pildumist üldse kardavadki. Hangu mul siin puukuuris ka ei ole, ainult kirves. Aga ma pole kunagi hundiga lähivõitluses olnud ja ei tea, kuidas teda kirvega lüüa, kui kallale hüppab.
  • Metsas oled käinud? Oled. Hundijälgi siin näinud oled? Ei ole. Siis lõpeta lolluste väljamõtlemine. Hundid on Läänemaal. Läänemaa on kaugel. Pole midagi kirvega visata. Loobi aga rahulikult.
  • KEEGI võiks toas tule pliidi alla teha ja söögi sooja panna.
  • Tuppa puid viisid? Ei? No mis sa siis ootad. Hopp-hopp, puudekorviga sauna varjualusesse pliidipuude järele. Ja nendega tuppa.
  • Aga kui ma juba toas olen, siis läbi akna õue vaadata on ikka juba JUMALA pime. ja pealegi, mul on täna õhtul veel kindlasti vaja üks 1800-tähemärgiline lugu kirjutada ühe haridusküsimuse teemal. Ma lubasin. Täna õhtu ongi kõige viimane aeg see ära saata.
  • Oi, pagan. See ka veel. Siis tuleb tõesti tuppa minna. Ega siin tõesti ei näe enam eriti midagi … paistku see kuu pealegi.

 

Advertisements

4 kommentaari

  1. eve labi said,

    29. märts 2018 kell 06:18

    😀

  2. kiskjasiil said,

    30. märts 2018 kell 10:11

    😀 täitsa laul kohe

  3. Hundi ulg said,

    30. märts 2018 kell 11:42

    Suurepärane!

  4. mustkaaren said,

    3. apr. 2018 kell 13:14

    Heh. Inimene on kogukondlik loom ja teab, et ennast vigaseks töötada ei tohi. Kas sa pole mõelnud, et kutsuks kellegi appi? Kui ma veel noor olin ja Tartus yyrikates elades 5 rummu kaupa puid ostsin ja varastamise vältimiseks need kohe peale saabumist sisse viskama pidin, siis oli meil kombeks sõberannadega yksteist aidata.
    Mõtle selle peale, kui järjekordne ropp v raske töö ees ootab.
    (Dramaatiliselt) sest kui sul juba midagi krooniliselt st järelejätmatult, ravimatult ja vaigistamatult valutab, siis läheb järjest rohkem ajupauerit ja mõtlemise energiat valu talumisele ja järjest vähem jääb kirjutamisele ja mõttetööle.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: