Esitlesime Viljandis pilliportaali

Eile oli selline päev, mis terve nädalalõpu plaanid ümber mängis ja töögraafiku ka segi paiskas. Nimelt hommik tõi järjekordse surmasõnumi, ja minu ja Oti ilmumatajätmine ärasaatmisele ei tule meie enda mõtte järgi lihtsalt kõne allagi (sest see mees on meie elus tähtsat rolli mänginud üle kahekümne aasta).

Nii sõidamegi nädalavahetusel Haapsalusse olulise inimesega hüvasti jätma, mitte ei lähe Kirjanike Liidu üldkogule ja Moldaaviasse lume ärasöömise peole. Mul on mõlemast ärajätmisest nii kahju, aga veel rohkem kahju on, et ma seda inimest enam iialgi ei näe, kes nii ehmatavalt ja ootamatult meie seast lahkus.

Kohe samal hommikul pärast esimest ehmatust helistasin peatoimetajale, kes, nagu välja tuli, oli parasjagu juba ka mulle helistamas, et millal ärasaatmised-asjad … ja siis oli hoobilt ka päevaplaan muutunud, kahe lasteraamatuarvustuse asemel, mis algse plaani järgi pidin kirjutama Tartu Keskraamatukogule, oli vaja hoopis kirjutada lehe trükkimineku ajaks pikem hüvastijätutekst Andresele.

Aga ma ei saanud ju sellega ka kohe pihta hakata, sest olime just sõitmas Viljandisse, kus pidi esitletama minu kirjutatud tekstidega koostatud Pilliportaali, uhke avalik üritus, kellad ja viled ja ERR. (Ma olen nende tekstide kirjutamist maininud  selles postituses. )

Tegelikult jätkus seda tööd veel kuude kaupa, kokku kirjutasin neile umbes kahekümne viie (?) või rohkema pilli kohta pikad artiklid, tehes materjali leidmiseks taustatööd korraga umbes viie ingliskeelse allikaga korraga. See oli tegelikult tohutu hulk tööd. Ja mul on väga hea meel, et sellest lõpuks on ka reaalset kasu tõusnud – kõigile lastele ja noortele, kes orkestri- ja pärimuspillide kohta infot vajavad.

pilliportaal.jpg

Pildil kätlen Marko Mäega, kes samuti töötas selle portaali tekstidega.

pilliportaal1.jpg

Koju tagasi jõudnud, asusin kirjatöö manu …  eks ikka selle juurde, mida postituse alguses juba nimetasin … ja siis jälle puid kuuri loopima.

Tänase seisuga on vähemalt pliidipuud sees. Hunnikus. Mitte riidas – nii et see ka veel. Aga teise ukse juures ootavad nüüd veel pikad ahjupuud.

Nood kaks lasteraamatuarvustust tulevad aga tänase arvele, homseks jääb viimane – ja siis nad võivad minu poolest Tartu Lapsepõlve auhinna nominendid välja kuulutada.

Ning mida veel – avastasin, et pole tükk aega oma arvamuslugusid Lääne Elus siia linkinud, aga võib-olla tahaksid needki, kes igapäevased Lääne Elu lugejad pole, neile pilgu peale heita. Kõiki pole paraku veebi pandud, aga osa ikka. Näiteks veebruarikuine arutlus pensionide tulumaksustamisest ja sellega seonduvast ning üks märtsikuine lugu depressiooniinfo kampaaniast.

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: