Võsatöömõtted

Lõpuks oleme jõudnud sellesse varakevadesse planeeritud töö juurde, mida Oti pimesoolelõikus oma kuu aega edasi lükkas ja mis nüüdki veel mõne päeva vahepeal toppama jäi, sest mõlemad meil olemasolevad saed läksid puruks ja nende seisukorra kaardistamine ja uue sae hankimine nõudsid kah oma aja.

Jutt käib meie aia lõunaservast, mida tammedest köögiviljaaiani palistab vana vabakujuline sirelihekk. Hea küll, sirelid on toredad. Aga probleem seisneb selles, et aastakümnete eest ennast sellesse hekki sisse külvanud vahtrad (põhiliselt), pihlakad ja saared hakkasid sirelite kõrgust ületama juba paari meetri jagu ning on võtnud sirelitelt ära tiheduse, tugevuse ja jõu. Ja valgust loomulikult ka. Valgust hakkasid need järjest kõrgemaks kasvavad lehtpuud röövima muidugi ka meie kolm aastat tagasi istutatud noortelt õuna- ja kirsipuudelt, ning veel kolme aasta pärast arvatavasti poleks läbi nende tihedate võrade päikesevalgust ka meie akendesse enam jõudnud. Seetõttu oli selge, et sel olukorral ei saa lasta enam edasi kesta ja sirelihekk tuleb kõrgekasvulistest lehtpuudest puhtaks rookida, enne kui tõesti hilja.

Selle foto peal oleme heki puhastamisega peaaegu poole peal, tööjärg on vana suitsuahju taga, kust edasi kõrguvad üle sirelite nood noored vahtrad ja pihlakad.

sireliheki puhastamine.jpg

Nagu näete, võsa tuleb sealt HIRMSASTI. Ja sirelihekk, millest lehtpuuvõsa välja on saetud, näeb ootamatult hõre välja – aga nüüd on noortel võrsetel vähemalt ruumi kasvada ja ma usun, et järgmisel kevadel on pilt juba hoopis parem.

Iseküsimus on, kuidas edaspidi teostada nende mahavõetud vahtrate ja pihlakate järelkasvu üle järelevalvet, sest kindlasti hakkavad nad rõõmsalt võsu ajama ka edaspidi, ja äkki isegi hullemini kui enne, sest valgust on heki all nüüd oluliselt rohkem ja juurdekasv lõikusega ju samuti stimuleeritud.

Kas peabki iga kevadet alustama heki all oksakääridega ringi ragistades või on veel mõni muu võimalus? Kutsuda keegi kännufreesiga mees ja lasta tal need tüükad maatasa lihvida – kas aitab? Või katta need haralised kännutüükad vana presendiga ja vedada mulda raskuseks peale ja loota, et sealt läbi ei tule? Veel midagi?

7 kommentaari

  1. Margit said,

    28. apr. 2018 kell 06:51

    Tere, Aidi!
    Kirjutan puude võsudega võitlemiseks võtte, mis sobib neile, kes pole põhimõttelised taimemürkide vastased. Puurige kändudesse kanalid, nii umbes 6-7cm sügavad, sinna sisse kallake lahjendamata Roundup. Igaks juhuks võite panna midagi peale, nt punni augule vms. Mina sain nii lahti vanade ploomipuude kändudest ja nende võsudest. Kõik ümbritsevad taimed jäid ellu. Mürke pole pärast seda protseduuri vaja läinud. Üks veidi äärmuslik võte ja asi sai korda.

  2. eve labi said,

    28. apr. 2018 kell 08:27

    Freesitud kännust ei tohiks küll enam midagi tulla, vist 🙂

  3. Paikäsi said,

    28. apr. 2018 kell 10:30

    Jõudu selles aktsioonis ja tööpõld on suur. Kändudega maadlemine on üks väsitav ja energiarohke töö! Meid ootavad ees naabri- ja meie krundi piiril olevad kännud, nii et võtan hoogu.

  4. mustkaaren said,

    28. apr. 2018 kell 10:58

    Mul sama lugu, palju hekki ja saare ja vahtra isekylvi rohkem kui rubla eest

  5. mustkaaren said,

    28. apr. 2018 kell 10:59

    Kurja, komm läks lendu enne valmis saamist… Seega, selliseid puid lõikan maha nii madalalt, kui saan, ja mõne aasta pärast jälle, sest igal aastal pole vaja. Maapinnalt võetud vaher ei aja kännuvõsu, saare suhtes alles ootan tulemusi.

  6. mustkaaren said,

    28. apr. 2018 kell 11:01

    Meil on lisaks veel toomingas, toompihlakas, taraenelas ja lepp seal ja sellisel hulgal, mida pole vaja, neidki yhel aastal lõikad, järgmistel niidad trimmeriga võsusid.

  7. trumm said,

    2. mai 2018 kell 17:14

    siin freesimine ei aita, sest te ei saa freesimisega kogu juurestikku kätte. freesimine on ikkagi suure tüvejunni eemaldamiseks, ülejäänud juurestik jääb maasse ja sealt need juurevõsud ikka rõõmsasti tulevad. üks nõks on selle vastu küll, aga ise ma seda ei kasutaks kindlasti – kännu sisse augud ja neisse roundup. kilekott ka pähe siduda, et vihm ei lahjendaks. other than that – ega peale trimmeri suurt midagi väga polegi. . .


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: