Nüüd igatahes on nii.
Projekt: lehepurumultši kasutamine iluaia peenardel.
Projekti eesmärk: takistada pinnasest niiskuse aurumist ja umbrohtude seemnekülvi ning vähendada seeläbi oluliselt aedniku töötunde sundasendites.
Projekti kirjeldus: mootor-käsiniidukiga purustatud tamme- ja vahtralehed leiavad (taas)kasutust istutusalade multšina. See on orgaaniline ja looduses lagunev, tasuta käes, ning mis peamine: umbrohu- ja seemnetevaba. Peeneks purustatuna ei peaks see hakkama ka tuule käes ringi lendama. Peaks kevadeks vajuma parajalt tihedalt kokku, et ei lase tuule toodud umbrohuseemneid idanema. Et tammeleht laguneb väga kaua, võiks üks selline kiht oma ülesannete kõrgusel püsida paar aastat vähemalt, enne kui liialt pehmeks ja kõduks muutub. Aja jooksul siiski ilmselt üsna õhukeseks vajuvat multšikihti on kavas umbes üle aasta täiendada uue koguse värske lehepuruga. Et tamme- ja vahtralehti tuleb iga sügis meeletutes kogustes, pole selle juurdehankimine probleem. Kulu sellele on vaid niidukile kuluv bensiin.
Muide, nende piltide kohta: siin paistvad terveks jäänud tammelehed ei ole mitte multši osa, vaid ma käisin pärast töö lõpetamist mururehaga rohu peenra äärtes üle, et serv piltidel ilusam jääks. Aga muidugi oli see peenraäärne muru juba jälle puude otsast alla lendavaid lehti täis. Ma pühkisin need lihtsat peenrasse multši peale.
Suur vana harilik kukerpuu, see punaselehine, meie töötoa akna all on isegi praeguses novembrihalluses nii imeline:
Täna käisid mardid, üks meie oma küla väga tore pere, kellega suhtleme tihti ja väga suure rõõmuga:
Aga homme on laupäev, ja mis te arvate, mis ma homme teen?
ÕIGE! Ma lähen ÕUE MÄNGIMA!!!
Aidi Vallik avalikult 
mustkaaren said,
11. nov. 2018 kell 14:28
Mardipäev on lahe. kui mitte muidu, siis vähemalt põhjusena korralikumalt syya 😁
Peenar näeb väga ilus välja. Kui Sul ei ole esialgu kuiva lehepuru laialilendamise kaitseks sobivat st mitte valget nt katteloori võtta, siis lihtlabane kastekannuga märjakstegemine aitab ka. Kontrollitud. 😁
aidivallik said,
12. nov. 2018 kell 13:49
Ma vaikselt loodan selle peale, et küllalt hilja laotasin. Ilmad on niisked ja märjad, vast hoiab see kuni lumeni selle sodi paigal. Aga muidugi kunagi ei tea. Sellepärast see eksperiment ongi, et ma pole veendunud asja õnnestumises. Eks ma vaatan ja õpin kogemusest.
maurus said,
12. nov. 2018 kell 14:00
Sellega pead ka arvestama, et tammelehed teevad pinnase ikka üsna hapuks ja lubjalembsemate istutamisel peab seda arvestama. Ka kontrollitud!
aidivallik said,
13. nov. 2018 kell 16:28
Jah, ma mõtlesingi selle peale. See võib probleemiks kujuneda küll. Aga võib-olla oleks abi sellest, kui iga sügis enne selle multšikirhi uuendamist tuhka alla puistata? Või aianduslupja? Uus kiht kataks selle tuha või lubja ju ilusti kinni, nii et see ei jääks ka silma riivama, aga samas sademeveega imbuks multši alumisse kihti ja sealt natuksehaaval pinnasesse.
On eksperiment tõesti mitmes mõttes!
aidivallik said,
28. juuli 2019 kell 23:09
Eksperimendi tulemus suvel 2019: see hakitud lehesodi on siiski liiga kerge ja õhuline, tuul liigutab selle kergesti paigast, kipub nihkuma sinna, kuhu vaja pole, ja kasutegur umbrohutõrje mõttes just selle liikuvuse tõttu on ka väiksem, kui võiks. Nii et loen eksperimendi lõpetatuks ja rohkem lehtede hakkimisega ei mässa. Otsin mingi uue meetodi.