Võhma Vesijuurikas ja muud plaanid

Pühapäeval läksin hullust ilmast hoolimata aednike sügisele suurüritusele – Võhma Juurikale.

juurikas.jpg

Aga vat see oli sihuke käik, et pärast ei saanud isegi öelda, et mind polnud hoiatatud. Ilmateade ju hoiatas küll. Aga pärast seda kuivapoolset kevadet ja suve ma kuidagi nagu ei suutnud enam uskudagi, et NIISUGUNE veekogus ja SELLISE hoo ning tuulega võib kusagil kaela kallata.

Kõik oli märg. Saapad hakkasid esimese 20 meetriga läbi laskma. Vihmavari hoidis pea enam-vähem kuiva, aga tuule tõttu altpoolt enam eriti mitte. Tormituul lõi inimestel vihmavarjud ka tagurpidi. Kõik lirtsus ja lainetas. Kõik oli läbi ja läbi märg: taimed, käed, riided, jalad, kotid, muld, välgumihkel, raha.

Nii et ei olnud seekord sama tore kui alati. Aga rõõmu oli ikkagi küll. Aiahullud olid ju kõik kohal, jälle nagu kokkutulek. Hulk oodatud kohtumisi. Infovahetust. Nõuküsimisi. Kokkuleppeid. Nii et … jah, tegelikult olen ma rahul! Ja rõõmus! Selle hullu ilma juures olid seal kõik kuidagi ootamatult rõõmsad!

ahti.jpg

Koju jõudsin pärastlõunal läbimärja ja üdini külmetavana. Otse loomulikult  vahetasin end kuivaks ja pugesin lõdisedes sooja teki alla, koeravillased sokid jalas, aga päriselt sooja ei saanudki ma enne kui hiljem õhtul, kui läksime külla sauna. Sinna, kus on saunal saviseinad ja saviseintel saviornamendid. Ja kus hea koer Lolita karjatab kanu, lambaid ja ponisid. Ma olen heast koerast Lolitast kunagi isegi luuletuse kirjutanud. See ilmub mu järgmises lasteluulekogus “Imelood”, mille illustreerimist Ott just praegu alustab.

Aoto tõstsime taimedest tühjaks alles järgmisel päeval. Ma pean tunnistama, et selle metsiku tormi ja vihma tõttu jäid mu ostud tagasihoidlikumaks, kui alguses olin plaaninud. Aga sellegipoolest tulin tagasi kahe uue krüsanteemiga. Jälle vanad kohalikud sordid, mis avamaal talvituvad ja normaalsel ajal õitsema lähevad. Kohaliku rahvaselektsiooni sordid, millel pole nimesid. Aga need on need kõige paremad.

võhmast krüsanteemid.jpg

Ühed on valged pompoonõielised pallikesed ja teised tumepunased n-ö klassikalised krüsanteemid. Muah!

Ja siis organiseerin ma siin talguid. Ega ilma see elu siin vist parane, ja kui me nüüd seda ära ei tee, siis muidu jääbki ka sel aastal tegemata. Aga vajadus on laienenud. Ja hoopis pakilisem.

Juba eelmise suve plaanides oli laiendada allapoole keldrimäe teepoolne nõlv. Majapoolsega tegin seda juba üle-eelmisel suvel. Aga eelmisest suvest kujunes teadupärast ju kutsikasuvi ja nii mul ei jäänud kogu kasvatustöö kõrvalt lihtsalt piisavalt aega maastikuehitusele pühenduda.

Seda oli aga tõepoolest vaja teha, sest keldrimäe praegune kividest laotud serv on laotud umbes 80 cm kaugusele nõlva tõusu algusest. See tähendas, et murutraktoriga seda kaldus serva niita ei saanud, liiga kaldus oli. Aga trimmeriga ei ole me Otiga kumbki suuremad sõbrad. Järelikult tuli serv allapoole tuua, kohe tõusu algusse.

Ott kaevaski mul eile selle riba mättad välja ja vedas minema.

keldrimäe serv.jpg

Siia on nüüd vaja aluseks natukene liiva ja suuri kive, et korralik tugev serv teha. Kive, suuri ja väiksemaid, on meil külluses kuivati ees, kuhu neid ilmselt aegade jooksul lihtsalt korjatud ja korjatud on, lahtiselt, liiguvad ja logisevad – kuivati ees toimetades võib praegu jalad murda. See segab elu, sest parempoolse ukse taga oleva suuuuuuuuure ruumi tüghjendasime Otiga juba paar talve tagasi vanast kolust, et saada sinna endale materjalide ladu. Seal on ruumi laudu staabeldada jne. Kõik katuse all kenasti koos. Ainult et neid pole võimalik turvaliselt sinna sisse viia ega sealt välja tuua.

kuivatiplats.jpg

kuivati kivid.jpg

Rohi kasvab siin kivide vahelt läbi, nii et pildil ei tundugi midagi hullu, aga tegelikult on tegemist mitme kihi lahtiste kividega, millest väiksemad on umbes imiku pea suurusega ja suuremad sellised … umbes sajakilosed, ma arvan. Suur osa neist on sellelt pildilt väljas ka.

Nii et plaan oli sirge – kuivati eest tuleb kivid ära tassida … näiteks keldrimäkke. Suured servaks, väiksemad peale kivisuseks. Täitsa korralik plaan. Ainult et kuivati ees on kive keldrimäe jaoks vist liiga palju.

Aga pole paha, sest nende abil saab lahendada veel ühe probleemi. Probleem tekkis, kui Ott augusti algul võttis maha meie hoovi ja sissesõidutee vahel asuva punaseks läinud mägimännistu. Noh, need olidki juba väga vanad. Väga vanad ja väga haiged, iga aastaga järjest punasemad, kuni sel aastal oli kogu kupatus roostepunane, välja arvatud kolme mägimänni peale ainult kõige tagumise üks haru. Sellised asjad võetaksegi õue pealt maha. Kellelegi ei meeldi skelette vaadata.

Siin on see mägimännistu kolm aastat tagasi – pole veel vigagi. Kuigi ta on juba päris haige ja läheb tasapisi üha punasemaks. Nühkisin muudkui neid punaseid okkaid maha, aga ega see midagi päästa ega päästnudki. Sel kevadel oli ta tervikuna läbi ja läbi punane, rebaseks läinud. Välja arvatud üks oks.

mägimännistu õhtul.jpg

Kui Ott selle oli maha võtnud, algas aga veider probleem, õigemini kaks: õu jäi kuidagi kummaliselt lagedaks ja avatuks, ning teiseks kõik vähegi võõramad, kes varem polnud meil käinud, hakkasid oma autodega otse treppi sõitma. Ning pärast keldri ees veel ringi keerama ka. Hea küll … see ei ole ilus ega meeldi mulle, aga kuival suveajal ei tee see vähemalt kahju. Kui aga nüüd sügisel vihmadega samamoodi edasi peaks minema, siis meie hoov on peagi roopaid käis.

vaade sissesõiduteelt.jpg

Siin olid kolm vana haiget mägimändi:

mägimännistu ala.jpg

Igatahes nüüd teeme nii. Sel nädalal tuleb kopp ja koorib siit endiselt mägimännistu alalt (umbes 16 m2, ma usun) ära umbrohujuuri täis pinnase, samuti ehk veab juba siia lähedale kohale mõne kuivatiesise kõige suurema kivi, mida palja jõuga ei jaksaks mehed vist talgutel ära lohistada. Siis tellime koorma liiva ja ajame selliseks, nagu vaja. Siis tulevad talgud. Kive saab nii selle koha peale kui keldrimäe serva. Peaks vist jaguma.

Pärast talguid kasutame siit kooritud mättaid kuivati ette tekkinud mulkude ja aukude täitmiseks, pluss vana lambalauda põrandast Oti poolt väljaveetav mullakiht (sinna ta tahab nagunii hakata uut põrandat valama, seega nagunii tuleb seda pinnast sealt välja vedada). Pluss muruseeme. Ja kevadel on kuivati ees juba tasane ning haljendav rohuplats.

Sellised plaanid on.

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: