Esinemishooaeg nüüd sisse juhatatud

Lastekirjanike tööst moodustavad päris olulise osa sügisest kevadeni käivad esinemised ning kohtumised lugejatega. See hooaeg algab enamasti septembri lõpus, kui koolid on uude õppeaastassse sisse elanud ja ürituste ning tööplaanid valminud, ja kestab kevadeni, suvevaheaja alguseni. Juba aastaid rändan niisiis sügisest kevadeni mööda koole oma raamatutega nagu kass poegadega, tavaliselt on ühes kuus kaks-kolm esinemist ikka.

Selle hooaja avapauk kõlas eile Antsla raamatukogus ja Kuldre koolis, kuhu oli Lastekirjanduse Keskus organiseerinud minu, Jaanus Vaiksoo ja Sulev Olli ühisväljasõidu. Kolmekesi lugesime lastele ohtralt luulet, ja mina lugesin oma “Imelugude” tekste, mis pole veel raamatuks saanud, aga käsikirjaks küll, ja Ott Vallik on selle illustreerimist ka juba alustanud. See peaks raamatuna ilmuma järgmisel kevadel. Seega muidugi tahtsin neid värssjutustusi laste peal testida – ja mulle näis, et eksami sooritasin “viiele”: lastel oli nalja küll, elasid kaasa ja naersid õigete kohtade peal, nii et mina olen rahul! Ja mis veel parem, nägin, et sellest tuleb õnneks tõesti taas üks raamat, mis noori lugejaid külmaks ei jäta.

Antsla raamatukogus olime algklassilaste ees, 1. – 3. klass.

Antslassss 25.9.19.jpg

Antslass 25.9.19.jpg

Antslasss 25.9.19.jpg

Ja Kuldres kuulasid meid suuremad, 4.–9. klassi õpilased.

Kuldres 25.9.19.jpg

Pärast käisime lõunat söömas ühes toredas külakohvikus, mille kõrval oli niisugune tore vaatekoht. Taga paistab nii armas ja mänguline Lõuna-Eesti maastik ja Urvaste kirik.

Urvaste vaatepunkt.jpg

Pildid on tehtud Lastekirjanduse keskuse poolt ja ma südamest tänan neid lahke loa eest neid oma blogis kasutada!

Minu järgnevate kokkulepitud esinemistega püsite aga kursis siitsamast blogi avalehelt “Kalendri” rubriiki vaadates.

Mis siis veel. Samal ajal kui ma Urvaste kandis kaunist päeva veetsin, oli mu postkasti laekunud üks hea ja üks halb uudis. Hea uudis on see, et “Minu pea” on trükikojas valmis saanud – teen sellest lähemal ajal ka terve omaette postituse. Halb uudis oli aga see, et Kulka otsustas minu jõulujuttude raamatu avaldamist mitte toetada. See on paha, sest mul on selle jaoks täiesti geniaalne kunstnik Marge Nelk juba töös ning arvatavasti omadega vähemalt poole peal, samuti on mul temaga juba sõlmitud leping, mis seob mu tema ees päris korralike rahaliste kohustustega. Nii et taganemisteed mul enam tegelikult ei ole, see raamat peab ilmuma, aga mis vahenditega ja kust need võetakse, tuleb mul nüüd välja nuputada.

1 kommentaar

  1. mustkaaren said,

    27. sept. 2019 kell 10:03

    Sõidan nimetatud asulatest oma Läti-reisidel (mitte alkohol, vaid aiandus ja ehitus) mööda juba aastaid ja peab ytlema, et see kant on justkui kõigist jumalatest unustatud. Ja mida Valga poole, seda masendavam vaade on. Kuldre oli vene ajal ju heal järjel kolhoos ja Antsla oli suur osakonnakeskus… Kui ma oleksin Eesti kuningas, siis teeksin lasteraamatute ja tujutõstvate luuletuste avaliku kuulamise ja lugemise yrrid enamvähem kohustuslikuks ka täiskasvanutele, umbes nagu nõukaajal oli valimisetsirkus koos defitsiitse kauba ja haruldaste toiduainete myygiga. Inimesed vajavad hädasti kultuuri ja hingetoitu odavate sittade seebikate ja masendava meedia asemel, aga ise nad kodust välja ei lähe, jumala eest.
    Kui ma veel Tartus elasin ja asju tegin, siis tuttavad kulkarahataotlejad tegid eitava vastuse peale taotlust natu ymber, hankisid uue soovitaja, muutsid muudki, ja toetus tuli.
    Aga see oli väga ammu.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

<span>%d</span> bloggers like this: