“Hilja novembris”

“Hilja novembris” on Tove Janssoni suurepärane raamat hääbumise ja pimeduse saabumise ajast, igatsusest, turvalisusest ja lähedusest ning nende otsimisest. Ma ikka loen seda uuesti ja uuesti üle, ikka hilja novembris.

998555020X.jpg

Olenevalt sügisest, võin ma olla mõni aasta pumps Toft, kes jutustab endale lugusid õnnelikust perekonnast ja Mammast ning kõneleb oma peas üksildase loomakese nummuliidiga, kes sarnanes Noctilucaga ja kellele meeldis elekter. Või Filifjonka, keda haarab aknaid pestes kõikevaldav eksistentsiaalne hirm. Või Koduvana, kes kõigest hingest püüab kuhugi kuuluda. Või Krõbivana, kes kahtlustab, et sel ajal kui tema magab, kõik ülejäänud salaja lõbutsevad. Aga sel aastal olen ma Nuuskmõmmik, kes kuidagi ei leia üles oma viite takti.

Tötsu on meil nüüd roosa lindiga koer. Rinnanäärmekasvajast võetud biopsia näitas pahaloomulist. Röntgenipildid mitmes vaates näitasid, et metastaase ei ole, aga küll on südame suur laienemine, mis näitab südamepuudulikkust, ja selgroos tugev artroos. Ning arvesse võttes sedagi, et 5. jaanuaril saab Tädi 12 aastat täis, soovitas arst siiski mitte opereerida. Valu teeb talle praegu eelkõige selg, seega keskendume tema ravimisel ta valuvabana hoidmisele ja glükosamiinile, ning ma joodan talle iga päev musta pässiku vesileotist, mis rahvameditsiini arvates võiks omada vähi arengut pärssivat toimet. Kuni ta veel ennast enam-vähem hästi tunneb, seni midagi radikaalset ette ei võta. Kui ta seisund kiiresti halvenema peaks, siis võtame vastu uued otsused.

Eile käisime Tartu bluusiklubi üritusel, see oli meeleolukas õhtu.

bluusiklubi1.jpg

bluusiklubi 20.11.19.jpg

Ja “Minu kõht” jõudis lõpusirgele, mitu päeva olin arvuti taga kinni, et vahetada küljendaja ja illustraatoriga iga tunnikese tagant igasuguseid faile ja arutada lehekülgede, piltide, kaanekujunduse jmt üle. Tegin ka Kulkasse taotluse selle avaldamise toetamiseks. Ehk aitavad.

KÕHUraamat-ESIKAAS_väiksem.png

Samas vorpisin neile järjest ka kaks aruannet, “Seebu maailma” ja “Minu pea” kohta. Oh neid töötunde, mis taolise paberimäärimise peale kulub … aga eks ta ole. See, et meie riigis on olemas Kulka, et ikkagi erakordselt hea ja kasulik, sest nii paljud head raamatud on meil võimalikud väga tihti just tänu Kulka toetustele. Muu maailma kirjanikud on meie Kulka peale kadedad, sest üldiselt mujal kultuurile niisugust tugistruktuuri ei ole.

Aga oma viit takti ei leia ma ikkagi üles. Ei tule kuidagi. Aga nii väga tahaks jälle kirjutada suuta.

 

 

 

 

 

 

1 kommentaar

  1. mustkaaren said,

    25. nov. 2019 kell 14:12

    Asi on lihtne nagu lihapall – novembris on lihtsalt nii pime ja madalad rõhkkonnad, et neid viit takti lihtsalt ei näe. Minu omad on kyll hämarad nagu kellaaeg nr 7.
    Vastupidamist Tötsule ja pererahvale mdg ka!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: