Nagu lubatud

Eelmise postituse lõpus lubasin natukene selgitada enda suhtumist koroonaviirusesse – ja oma mõtet  eesseisvaid esinemisi ja osalemisi vajadusel tühistama hakata. Loomulikult on neist otsustest raske aru saada inimestel, kel on kindel veendumus, et koroona on lihtsalt mingi natuke teistmoodi gripp ja kogu teema ei vääriks tegelikult üldse niipalju kajastamist ja reageerimist, nagu praegu on. Olen taolisi seisukohti kuulnud viimasel ajal palju, ka oma lähedaste sõprade suust, ja ausalt öeldes see suhtumine teeb mind pigem murelikumaks, kui rahustab.

Sest koroona ei ole kindlasti gripp. Oma struktuurilt sarnaneb see viirus hoopis kõige rohkem SARSI-viirusega, seejärel ebola ja HIV-ga. Gripiviiruse tüvedega ei ole sel midagi ühist, kuigi haiguse sümptomid alguses on gripi omadele sarnased.

Olen seda teemat jälginud nüüdseks nädalaid, väga erinevatest allikatest, põhiliselt võõrkeelsest meediast, ja püüdnud end võimalikult asjakohaselt kurssi viia kõigega, mis praegu selle viiruse kohta teada on. Kahjuks ei ole seda just väga palju, sest tegemist on uue haigusega, teadusele seni tundmatu viirusega, ja selle uurimine on pidanud algama koos haiguspuhangutega. Hiina teadus ongi seetõttu täiesti loomulikult koroonauuringute esirinnas, kuid kõigest jõust püüavad oma osa anda ka teiste riikide viroloogid, epidemioloogid, teised meditsiiniteadlased. Ses mõttes  tundub olevat maailmas praegu haruldane olukord, kus riigid ei varja üksteise eest andmeid ega püüa üksteist selles teaduslikus võidujooksus edestada info varjamise hinnaga, vaid tehakse uskumatult intensiivset koostööd, et õppida võimalikult paremini tundma seda agressiivset viirust ja võimalikult kiiresti leida sellele ravim(id) ja/või vaktsiin. Maailma meditsiiniajakirjade ingliskeelsed portaalid on sellele teemale pühendatud artikleid juba kubinal täis, ja nii kiiresti ja palavikuliselt pole vist tõesti kunagi varem teadust tehtud. Ma tõesti loodan, et selline erakordne koostöö viib lõpuks ikka ka tulemustele.

Hetkel, kui ma seda postitust kirjutan, on maailmas diagnoositud 106 482 koroonajuhtumit, kriitilises seisus on sellega haiglas 6040 inimest ja surnud on sellesse jaanuarist alates 3600. Maailma mastaabis ei tundu seda olevat üldse palju, eks ju. Tavalise gripihooaja statistika on üldiselt ju palju hirmuäratavam. Aga siin on nüüd konks, nagu võiski oodata. Maailmas ei ole seljataga koroonahooaega, vastupidi, koroonahooaeg on alles alanud, just äsja alanud. Kõigest kaks kuud tagasi. Mis selle “hooaja” lõpus, näiteks aasta pärast, statistika numbrid ütlevad, seda me ei tea veel keegi, ka hiinlased ei tea.

Koroonast on praeguseks üldjoontes teada niipalju, et tegemist on alumisi hingamisteid ründava viirushaigusega, mis põhjustab raskestiravitavat viiruslikku kopsupõletikku (see tähendab, et antibiootikumidele ravi hästi ei allu), mis on praegu teadaolevatel andmetel  2 korda nakkavam kui gripp (tegelikult siin ongi see koht jälle, mida veel väga täpselt ei teata, sellepärast olen artiklites kohanud nakkuvuskordajate numbreid kahest neljani) ja mis lõpeb surmaga 20 korda sagedamini kui gripp, st kui gripisuremus keskmiselt kõlgub seal 0.1% kandis (olenevalt parajasti ringlevast gripiviiruse tüvest), siis koroonasuremus on praegustel andmetel 2% kandis. See on riigiti erinev (näiteks Hiinas oli see 2%, aga Itaalias väidetakse olevat 3,5%, samas Saksamaal pole hetkel 847 haigestumise kohta ühtegi surmajuhtumit), ning ilmselt sõltub see mitmest asjaolust, millest meditsiinilise abi tõhusus ja intensiivravi kohtade kättesaadavus pole sugugi viimasel kohal (näiteks Saksamaal on see väga hea, kuigi praeguseks juba ka teatava jätkusuutlikkuse piirini ära kurnatud). Itaalia surmade suurt arvu seletatakse asjaoluga, et seal pääses viirus üsna kohe hooldekodudesse ja hakkas vanainimeste seas lõikama. Samuti on hiina teadlased teada andnud, et neil alguses möllama hakanud viirus on tänaseks juba jõudnud ka muteeruda, nii et praegu liigub koroona juba kahe tüvena, millest see teine, hilisem, on agressiivsem ja raskema kuluga. Ilmselt sõltub surmajuhtumite arv ka sellest, kumb tüvi piirkonnas möllab.

Koroonasse haigestunute kohapealt on praeguseks välja joonistunud, et mida noorema inimesega on tegemist, seda väiksem on tema haigestumise tõenäosus ja seda kergemalt ta seda põeb. Kuid samas on haigestunute hulgas ikka ka lapsi. Põhimassi haigestunutest moodustavad inimesed vanuses 25 – 65, kuid surmajuhtumite statistikat juhivad eakad, üle 65 aasta vanused. Samas jällegi on surnud ka ilma eelnevate krooniliste haigusteta nooremas keskeas inimesi, nii et ka seda ei saa öelda, et noorematel surmaohtu üldse poleks. Ja muidugi on eelnevate krooniliste haigustega rahvas erilise löögi all nagu ikka.

Koroonasse haigestunutest 80% saab selle läbi põdeda kodus, 20% vajab haiglaravi, neist omakorda 6% vajab intensiivravi ja juhitavat hingamist, ning neist viimastest omakorda surevad veidi alla poolte. Nii et 100 inimest jäävad haigeks, neist 80 põevad kodus, 14 satub haiglasse tavaravile ja 6 intensiivi. Neist sajast inimesest sureb umbes kaks. Või kui lihtsam on ette kujutada 50-pealist kollektiivi, siis neist viiekümnest 40 on kodusel ravil, 7 lihtsalt haiglas ja 3 intensiivis ning kogu selle kamba peale üks ei ela seda matsu üle.

Võrdluseks vaatasin Terviseameti kodulehe materjalidest, kuidas Eestis on möödunud paar viimast gripihooaega, mis nende protsendid näitavad. Leidsin andmed 2016./2017. aasta kohta, mil Eestis haigestus grippi umbes 50 000 inimest, kellest vajas haiglaravi 1459 inimest ja suri 47. Protsentides teeb see, et haiglaravi vajas 2,9% ning suri 0,09% haigestunutest. 2017./2018. aasta talvisel poolaastal aga haigestus grippi umbes 57 000 inimest (Terviseameti dokumendis öeldakse “hinnanguliselt 55 000 – 60 000, nii et ma võtsin siit umbes keskmise suuruse), kellest hospitaliseeriti 3,4% ehk 1946 inimest ja kellest suri 0,16% ehk 94 inimest.

Kui nüüd arvestada, et koroona on 2 korda nakkavam kui gripp, siis poole aasta jooksul võib haigestuda meil umbes 100 000 inimest, kellest 20 000 vajaks haiglakohta (Eestis on need haiglakohad ikka tavahaigete kõrvalt muidu olemas, jah? Tõesti?), neist 1200 intensiivravikohta (Mõelda, Eesti peale olevat neid kohti tervelt 90!) ja sellesse sureks  poole aasta jooksul 2000 inimest. Nii et ei, koroona ei ole gripp. Gripp on selle asja kõrval suht poisike ju.

Ja mis siis veel, kui arvestada seda, et gripp lõpeb kevadel soojade ilmade saabumisega ära (mis tagabki gripi hooajalisuse), aga koroona võib-olla mitte. Iraanis on meie mõistes juba varasuvised temperatuurid, aga samas on see hetkel ka üks maailma suuremaid koroonakoldeid. Nii et ma ei usuks seda meie terviseametilt täna tulnud arvamust selle kohta, et loodetavasti soojade ilmade tulles see laine siiski möödub. Iraanis ju ei möödunud, vaid kogub jätkuvalt tuure. Optimism on tore asi ja vaimsele tervisele kindlasti kasulik, aga kriisiennetamise juures väga ohtlik. VÄGA.

Muidugi see seletab väga hästi, miks nii Eesti kui teiste Euroopa riikide adekvaatne reageerimine on järjepidevalt koroona levikust kaks sammu maas. Eriolukorrad ja karantiinid kehtestatakse siis, kui reeglina on juba hilja, karantiini ajal kodust väljas liikujatele pole kehtestatud ühtegi sanktsiooni (välja arvatud Tšehhis), lennujaama ja sadamatesse pandud termokaamerate abil sõelutakse välja vaid need nakkuskandjad, kes ise on juba haiged. Kuigi mida päev edasi, seda kindlamaks muutub maailmameditsiini konsensus selles osas, et koroona on nakkav ka peiteajal, sümptomiteta – kuigi mõistagi vähemal määral kui siis, kui inimene juba reaalselt köhib.

Ja muide, et tegemist on zoonoosiga (loomadelt inimesele kandunud haigusega), siis oleks tark arvestada võimalust, et ka lemmikloomad võivad nakatuda ja/või saada nakkusekandjateks. Siiamaani on testitud vaid ühte looma – ühe haigestunud peremehe koera Hiinas, ja koer andis positiivse koroonaproovi, kuigi ise oli sümptomiteta. Samas, kes luges paar päeva tagasi ajalehtedes ringelnud briti noormehe haiguspäevikut, see võis sealt märgata, et ka kass haigestus inimese haiguse ajal, ja suri. Et see haigus on nii värske ja uus, siis muidugi pole seda loomade asja jõutud uurida, aga senised napid signaalid manitsevad ettevaatlikkusele.

Koroonahaiguse kulu kohapealt olen leidnud selleised kattuvad andmed:

Kõigepealt tekib palavik, mis enamasti on üle 38 kraadi (ja püsib päevi), üsna pea järgneb kuiv köha ning viirushaigustele tüüpilised lihasvalud. 5.–7. haiguspäeval ründab viirus kopsusid, mis tekitab hingamishäireid, õhupuudust, valusid rinnus. Enamik hospitaliseerituid on haiglasse sattunud 6.–9. haiguspäeval. Kergematel juhtudel ei pruugi kopsupõletikku aga tingimata tulla ja teisel nädalal hakkab tasapisi paremaks minema. Kergemate juhtude haigusaeg ongi 2 nädalat, raskematel 3–4 ja kõige raskematel 4–8 nädalat. Kui haigusse surrakse, juhtub see enamasti kolmandal nädalal. Nii et see ei ole mingi tavaline tativiirus, mis kolme päevaga üle läheb. Muide, nohu käib koroonaga kaasas kõigest umbes 5%-l juhtumitest, nii et tatine nina üldjuhul näitab pigem mingit muud viirust, mitte koroonat. Koroona läbipõdemine ei anna kahjuks ka immuunsust ning on juba registreeeritud hulk korduvnakatumisi … mille üle tegelikult vaieldakse, kas need on korduvnakatumised või oskab see viirus inimese kehas pärast haigust niimoodi peitu pugeda (sarnaselt HIV-le või ka näiteks borreliabakterile), et analüüsid teda ei näita, ja sobivatel tingimustel vallandub taas. Korduvnakatumiste kõik juhtumid mis tahes vanusegruppides on lõppenud surmaga.

Üleval on ka kahtlused (mis tuginevad paranenute röntgenülevõtetele ja surmajuhtumite puhul lahkamisele), et läbipõetud raskema kuluga koroona jätab kestvad suured kopsukahjustused, aga kui kestvad, seda pole praegu kahe kuu jooksul lihtsalt võimalik olnud teada saada.

Kõik need andmed, mis mina olen kogunud, näitavad, et koroona on pika kuluga ja ohtlik haigus, millesse peaks suhtuma tõsiselt, mille ohtlikkust ei tohiks pisendada. Ma saan aru, et Terviseamet ja valitsus üritavad oma viirusennetustegevuses vältida ka ühiskondlikku paanikat – aga kui selle haigusohu tõsidust avalikkusele ei teadvustata, siis suhtubki enamus inimesi sellesse kaunis kergemeelselt. Reisilt tulijad lähevad kohe edasi tööle, kooli, kontserdile, teatrisse, sugulase sünnipäevale, sõpradega aega veetma jne – ning need, kes manitsevad ettevaatlikkusele, eemaletõmbumisele ja valmistumisele, tembeldatakse närvihaigeteks paniköörideks, mis omakorda kütab takka üldsuse muretut meelt ja üleolevat suhtumist selle haiguse levikusse. Aga tegelikult peaks endale juba hetkel aru andma, et haigusstatistika Saksamaal ja Prantsusmaal on näiteks juba samas suurusjärgus, kus see oli Itaalias veebruari lõpul, kui sealt esimesed viirusetoojad Eestisse koju tagasi lendasid. Mis tähendab, et reisimine ka Euroopa läänesuunda ei ole enam kaugeltki ohutu. Eestis saaks veel puhangut tagasi hoida ainult sel juhul, kui peale haigestunute ka kõik nende vähegi tuvastatavad kontaktsed oma võimaliku peiteajaga üles leida ja karantiini panna, ning karantiini rikkumise eest ähvardada hirmsate karistustega, sest näib, et see on ainus asi, mis vastutustundetumaid kodanikke vaos suudab hoida.

Reedese seisuga oli Eestis 10 kindlalt teadaolevat nakatunut. Laupäeval ja pühapäeval laborid meil ilmselt ei tööta (kuigi puhangu levides peaksid selle ümber mõtlema), aga ma pakun, et homme, esmaspäeval, lisandub sellesse statistikasse veel vähemalt 5 diagnoosi. Ja kui algab juba selle tõve kohapealne levik (mitte ainult reisilt tulijatel), siis on nakkuse ja selle edasikandmise vältimine kõige olulisem asi üldse. Ärme ronime seiklushimuliselt nakkuskolletesse, loobume välisreisidest, väldime rahvakogunemisi ja üritusi kinnistes ruumides, väldime mõne nädala jooksul kontakti välisreisidelt tulnutega (kuni on selge, mis neil kaasas on või ei ole), peseme hoolega käsi (palju sagedamini ja põhjalikumalt, kui seni harjunud), võtame ühiskondlike hoonete uste avamisel abiks taskuräti või varrukaotsa, köhime ja aevastame taskurätikusse, ja linnaliinibussis jätame torust hoides kindad kätte või piirame üldse ühistranspordi kasutamist. Hoiame ennast. Sest aeg räägib meie kasuks. Meditsiiniteadlased töötavad lahenduse leidmiseks praegu väga intensiivselt, ja ehk saadab neid (ja meid) õnn.

Ja muidugi Päästeameti poolt ammu nõutud kahenädalaste varude soetamine majapidamisse on nüüd muutunud ilmselgeks vajaduseks. Lihtsalt selleks puhuks, kui ise oma perega sellesse kahenädalasse karantiini peab tõmbuma.

Villased sokid ja hanerasv ei tee kah muidugi paha, kuigi vajadus nende järele tekib siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud. Hanerasvaga on mul isiklikult küll ikaldus, aga selle eest sokke on. Neid tuleb justkui kogu aeg juurde. Ja üks kindapaar kah.

kudimust 2020 jaan-veeb.jpg

Kudusin lõpuks sokkideks ka oma esimese endakedratud koeravillalõnga kerad (mis ma eelmisel talvel ketrasin, kui alles koeravillaga katsetama hakkasin). Kohe näha, et esimene katse. Aga vähemalt on nad soojad, oi kui soojad! Ja neis sokkides on meie Leenu ja Leenu ema Tita karv.

koerasokid 20.jpg

Nojah. Viirus viiruseks ja haigus haiguseks, aga omaette teema on veel sellega kaasas käiv inimkäitumine oma tavaliste seaduspärasustega, ning samuti selle koroonapuhangu kannul kõndiv majanduskriis. Aga neist asjadest püüan kirjutada mõni teine kord.

 

 

 

 

 

6 kommentaari

  1. Struwe said,

    8. märts 2020 kell 15:31

    Minu teada proove analüüsitakse ka nädalavahetusel. Terviseamet teatas, et eilsed proovid olid negatiivsed.

    • aidivallik said,

      8. märts 2020 kell 16:05

      Jah, käisin nüüd ka seal vaatamas. Kui 7. märtsil analüüsitud, siis ikka nad teevad seda nädalavahetusel ka, olgu nad tänatud.

  2. 10. märts 2020 kell 01:14

    Aitäh, nii korraliku ülevaate eest!

  3. helemust said,

    16. märts 2020 kell 12:02

    Kas sellele väitele on võimalik lisada ka allikas – “Korduvnakatumiste kõik juhtumid mis tahes vanusegruppides on lõppenud surmaga.”?

    • aidivallik said,

      16. märts 2020 kell 16:18

      Kahjuks ei saa aidata lingi lisamisega, sest ma pole neid salvestanud. Refereerisin oma paari nädala jooksul loetud materjali, mitmete kümnete artiklite lugemise põhjal meelde jäänud teadmisi, aga ma ei lugenud neid ju eesmärgiga ise koroonast kirjutama hakata, seepärast ei kogunud ka linke. Blogipostituseni jõudsin hetkel, kui ma tõesti nägin, et sisukat ja põhjalikku infot Terviseametilt, valitsuselt ja uurivalt ajakirjanduselt lihtsalt ei tule ega tule, ja samal ajal kõnnvad inimesed ringi põhjendamatu ning süüdimatu optimismiga eesseisva suhtes.
      Muidugi edeneb selle viiruse tegevus ja selle uurimine edasi iga päevaga, tohutu kiirusega, järjest tuleb peale uut infot, mis vahel lükkab ka ümber vanemat infot – kõige viimasemaks näiteks eile meiegi meedias ilmunud lugu Lancet’st refereeritud uurimusest, mis väidab, et populaarne valuvaigisti ibuprofeen ja teised ACE-2 inhibiitorid (mida sisaldavad väga paljud vererõhu- ja diabeediravimid) on koroona juures absoluutselt vastunäidustatud, sest raskendavad haiguse kulgu. Info selle haiguse kohtatäieneb ja areneb iga päevaga. Lihtsalt – tundkem oma vaenlast, ja kuni me teda hästi ei tunne, seni tuleb teda kõvasti umbusaldada.

      • helemust said,

        16. märts 2020 kell 17:04

        Aitäh selle põhjaliku vastuse eest!
        Kuna väide on üsna hirmutav, siis proovisin ka ise allikaid leida. Samas, ise mitte meditsiinialase haridusega, ei oska tegelikult ise ka nende allikate tõsiseltvõetavust hinnata. Leidsin pigem korduvnakatumist kahtluse alla seadvaid artikleid, mis pidasid pärast nevgatiivse testi andmist uuesti positiivse vastuse saamist pigem kas negatiivse testi veaks või siis viiruse organismis allasurutuna püsimiseks ja hilisemaks taasavaldumiseks. Kinnitust taasnakatumisel suure suremuse kohta ei leidnud. Aga nõus, et info uueneb tundidega…
        Ibuprofeeni ebasoovitava mõju kohta lugesin samuti.

        Nõus täielikult, et sellise tundmatu vaenlase puhul tasub olla väga umbusaldav ning pigem üleliia ettevaatlik.
        Aitäh veel kord, et selgust tuua püüad!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: