Igatahes mina olen valmis

Eelmisest blogipostitusest möödunud kaheksa päevaga on muutunud nii mõndagi, nagu te kindlasti juba isegi olete märganud – diagnoosiga haigestunute arv Eestis on tõusnud kümnelt kahesaja viiele, ületades kõvasti koroonahaiguse enamikus teistes riikides ilmnenud eksponentsiaalset mustrit, et haigusjuhtumite arv kahekordistub iga nelja päeva tagant. Selle järgi peaks meil praegu olema umbes 30 haigestunut, aga on 205. Mis tähendab, et seltsimees koroona läks siin käest ära KOHE, kui kohale sai, ja seda meie inimeste muretu meele ning Terviseameti vastutust vältiva kommunikatsiooni tõttu (eks ikka see kurikuulus võrkpallimäng Saaremaal 1200 pealtvaatajaga) ja ühtlasi valitsuse liiga leebe ja aeglase astumise pärast. Sellel ajal, kui tegeldi “paanika ärahoidmisega” ja rahva rahustamisega ja voldikute sisu loomise ning trükkimisega, oleks pidanud hoopis  tegema kõik meedikute kaitsevarustuse ja testkomplektide ning kiirtestide hankimiseks. Nüüd tuleb juba praegu signaale, kuidas kiirabimeeskonnad on alavarustatud, ja nagu kõik teavad, lõpetati eilsest viirushaigusjuhtumite testimine koroona suhtes, testitakse vaid meedikuid, diagnoositud haigestunutega kontaktis olnuid ja neid, kelle haigus on võetud nii tõsise pöörde, et tarvis haiglasse viia. Aga, ma tuletan meelde, meil on haiglasse viidud alles kõigest kolm inimest. Testitud veidi üle tuhande. Ja kui juba nüüd on varustusega häda käes, siis tähendab see ainult seda, et õigel ajal ei tehtud, mida vaja. Ja selle hinnaks on paari-kolme nädala pärast inimeste elud.

Oeh, ma ei kavatsenud alustada vihaselt, aga lihtsalt tuli nii välja. Vabandust.

Nagunii on praegu vale aeg süüdlaste otsimiseks. Praegu on hoopis aeg tõmbuda oma urgu ja püsida seal paigal, et mitte osaleda enam selle viiruse levitamises ja et mitte seda endalegi kuskilt külge saada. Selles suhtes ma olen tõesti sügavalt tänulik, et meie perel on see võimalus olemas. Nagunii töötame juba aastaid kodust. Selles mõttes muudab praegune eneseisolatsioon meie rutiinis vähe. Jäävad ainult ära mu esinemised, koosolekud, castingud … kahjuks ka Oti bändiproovid ja läbikäimine sõpradega, nii nagu me harjunud oleme. Selle sotsiaalse elu katkemist põen ma kõige rohkem, sest ma ei saa midagi teha – mul on palju sõpru ja häid tuttavaid, kellega tihedalt läbi käin, mulle meeldivad peod, külaskäigud, külalised, teater ja kontserdid, ma olen inimeste inimene. Aga nüüd tuleb harjuda teisiti. Eks ma harjungi. Ma õnneks suudan üsna kergesti muutusi taluda.

Ja mul on tegelikult süda päris rahul. Pärast eriolukorra väljakuulutamist ja ülikoolide sulgemist saime ka tütre Tartust kätte ja tõime ära maale. Nii et meil on pere koos. Varud olid mul juba enne, sest masu õppetundide põhjal harjusingi kodus varusid hoidma. Ning koroonakriisi jaoks täiendasin neid varusid märtsi esimesel nädalal veelgi, rahulikult, ajapikku, mitmes jaos, nii et nüüd, kui eelmisel nädalal ostupalavikus rahvas toidupoode täitis, ei pidanud vähemalt meie enam sellesse möllu oma osa andma. Retseptiravimid on välja ostetud, tavapärased külmetushaiguste ravimid ja palavikualandajate varud ka täiendatud … Ma usun, et kuu aega saame me kindlasti kodust väljumata siin läbi, võib-olla kauemgi. Pealegi tuleb ju kevad. Seemned lähevad mulda. Kasvuhoonest hakkab juba järgmine kuu ka rohelist kraami saama. Saab uusi ravimtaimi korjata. Praegu muidugi tellisin kõik vajamineva … sest ma olen ravimtaimenduse kohapealt aastatega laisaks läinud, tervised on ju üldiselt meil korras püsinud, kuigi eks midagi ma ju ikka suve jooksul korjan ja kuivatan nagunii. Aga seekord, ma arvan, on eriti oluline esiteks oma immuunsussüsteem võimalikult ruttu täide töökorda ja valmisolekusse seada, ja teiseks, kui nakkus peaks meile ligi saama, siis ma tahan, et mul oleksid kodus olemas taimed, millest selle puhul võib abi olla. Ja osa neist ei ole meie mail tavalised.

Nii et ma siin märtsi esimesel nädalal tellisin netist loodusravimimüüjatelt kõiki neid taimi, mida võib vaja minna, ostsin omaenda taimetinktuuride tegemiseks mitu pudelit 80%-list viina ja täna käisin veel kaevamas ühe taime juurikaid maa seest välja, et neid sinna viina sisse likku panna.

Mu Taimenaine saatis mulle umbes nädala eest ka ühe ingliskeelse materjali, mille koostas spetsiaalselt nüüd Covid-19 jaoks üks Hiinas resideeruv briti taimeraviarst, kes ka mitme taimeraviraamatu autor. Oma sõnutsi kujundanud ta selle protokolli välja jaanuaris ja veebruari algul Wuhanis tegutsemisel saadud kogemuste põhjal. Ei tea, ei saa ju kontrollida. Igatahes sain sealt mitu väärt nippi teada. Noh, ma loodan väga, et tegelikult mul ei lähegi neid vaja … igatahes, ma olen nüüd valmis.

Olen hetkel kuidagi suutnud oma peas ja hinges rahu teha sellega, mis tuleb. Ma tean, et see ei saa olema ilus, et tuleb veel väga raskeid emotsioone ja olukordi ja elu läheb päris keeruliseks … aga ma olen saanud mingeid endeid ja märke endale loetavas vormis, ja need teevad asjad hoopis selgemaks. Ja ma olen tänaseks leppinud juba sellegagi, et ma ei saa toimuva juures kuidagi aidata kedagi, kes mu abi ei taha või mu nõuandeid ei usu. Nii lihtsalt on. Töötan edasi, aias ja toas … ehk õnnestub nüüd senisest rohkem süveneda neisse suurtesse töödesse, mis mul praegu laual ees on.

 

 

 

 

 

 

1 kommentaar

  1. Karin Peebu said,

    17. märts 2020 kell 06:05

    Positiivsust aitab mingil määral säilitada ka kevad. Oleks see juhtunud oktoobri lõpus, no ei tahagi teada. Elame päev korraga ja loodame, loodame. Palju tervist teile kõigile, ka karvastele!!!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: