Keldrimäe momendid

Ma pole keldrimäega üldse jõudnud niipalju edeneda, kui sügisel tahtsin, nii et umbes kolmveerand aastat see esiserva laiendus mul lihtsalt seisab. Ainult rohin seda kõike, ja kogu mahv see suvi tundub olevatki läinud ainult rohimise peale, et püsiks enam-vähem – uusi istutusi pole teha jõudnud ega üldse mitte midagi uut. Kui nüüd filmistsenaariumiga lõpuks ühele poole saaks, siis näpistaks ehk rohkem aega … aga siis ootab ju jälle see lubatud lugemik, nii et ma kohe ei tea, mis sellest elust niiviisi saab.

Lohutan ennast vanade ja uute piltide võrdlemisega ja tunnistamisega, et tegelikult on viie aastaga olnud arengut ju küll, ja nüüd on siiski seal juba silmailu kui palju.

2015. aastal alustasin siin üleüldse sinna eelmise perenaise poolt istutatud rooside rohumättast väljapuhastamisest. Kaevasin nende vahed läbi, puhastasin umbrohujuurtest ja hakkasin sinna lisaks istutama roomavaid kadakaid ja madalaid aediriseid (MDB).

keldrimäel 18.juuli 2015.jpg

Nende rooside suhtes ei suutnud ma mitu aastat seisukohta võtta. Nad ei elanud seal tegelikult hästi, sest keldri betoonlagi polnud võimaldanud neid istutada piisavale sügavusele ja pookekohad olid jäänud liiga kõrgele mullapinnale, samuti läks neil seal suviti liiga kuivaks. Kui püüdsin neid kõrgemale mullata, uhtus erosioon peagi juurekaelad jälle paljaks.

Aga madalatele iiristele seal sobis, samuti roomavatele kadakatele, ja kuigi roosidega oli kogu aeg üks igavene häda, õitsesid nad siiski üsna ilusasti ja ma ei raatsinud neist sugugi loobuda, kuigi sisehääl, mis ütles, et peaks, muutus järjest valjemaks. Seda enam et madalamad neist hakkasid mul käes siiski tasapisi üksteise järel ära surema.

keldrimägi16

2017. aastal iiriste õitsemise ajal oli seal selline pilt.

õhtul keldrimäel 17

2017. aastal kaevasin mätta alt välja ka keldrimäe majapoolse nõlva ja hakkasin seda taimestama – et akendest oleks kena vaadata. Enne seda kevadel polnud vaade suurem asi.

keldrimägi magtoa aknast.jpg

Järgmiseks aastaks oli mul õnnestunud sellest luua juba midagi järgnevat.

KM uus osa

Omaette probleem oli keldrimäe serva vormistamisega. Nimelt enne mind siin olnud osa oli ääristatud laotud paekivitükkidega, aga see serv algas liiga kõrgelt, juba tõusu peal. See tähendas, et murutraktor oli niites seal kogu aeg ühele küljele kaldu. Jama. Uue osa serva tegin seega juba tõusu jalamile. Vana osa jäi aga esialgu nii, nagu oli. Nii oligi keldrimäe serval veider hammas sees.

keldrimägi septembris.jpg

järg keldrimäel

Eelmisel sügisel enne kivivedamistalguid võtsin selle asja käsile ja kaevasin vana servani tõusu lahti.keldrimäe serv.jpg

Ning peale uue kivila jagus kive ka keldrimäe uue serva jaoks.

papatöö

Nüüd jäi mul veel vana serv lahti võtta ja omakorda umbrohujuurtest puhtaks kaevata. Aga vaat selleni ma polegi veel jõudnud. Nii see serv seal seisab ja kasvatab umbrohtu, mida ma aeg-ajalt jälle ära rohin ja mõtlen, et kohe-kohe …

uus ja vana serv KM.jpg

Aga kui teiselt poolt vaadata, siis on juba ju väga ilus.

aida eest KM.jpg

Roosid olen keldrimäelt siiski lõpuks likvideerinud. Algul kavatsesin nad ümber istutada, aga täitsa võimatu oli neid korralikult keldri pealt kätte saada. Nende juured olid niivõrd hargnenud otse vastu lae betooni ja nende tervelt kättesaamiseks oleks tulnud keldripealne lihtsalt täielikult maha koorida. Nii ei õnnestunud mul sealt mujale ära päästa ühtegi seni ellujäänud roosi. Kahju.

Sel kevadel kolisin tolle nõlva pealt minema ka kolmevärvilise vaarika (Rubus tricolor), mis oli seal levima hakanud nagu segane ja võsunditele igasse suunda juured alla ajanud. Sügisel oli näha, et kui ta ta nõnda jätan, siis varsti ei kasva mul sellel nõlval enam midagi muud peale tolle kolmevärvilise vaarika.

KM2 sügis19

Panin teda esialgu omale pottidesse, mul on peas juba koht valmis, kuhu ta istutada ja kus ta kedagi teist ahistama ei hakkaks. Aga ma pole veel sealmaal. See-eest on keldrimäe tolla nõlva teistel taimedel nüüd hoopis rohkem hingamist.

KM n6lv

helmikpööris ja kurereha KM.jpg

Alpi astrid mulle ikka meeldivad, ja nad edenevad mu keldrimäel hästi. Need lilled tahavad leeliselisemat mulda, seepärast Haapsalus nad mul eriti kasvada ei tahtnud. Kahjuks on mul siin neid veel vähe.

Ka helmikpööristele keldrimäel meeldib. Seal pole ju klassikaline lahja kiviktaimlaliiv, vaid ikkagi üsna raske savikas muld. See on muidugi põhjus, miks kuivalembesemad taimed seal elada ei taha, näiteks leviisiaid või kaktusi saaksin ma pidada ainult uues kivilas.

alpi aster KM

Kui vana poole pealt vaadata, siis ma kiidan heaks oma kunagise otsuse keldrimäele laiguti purpurset teemat tuua. Kukeharjad, helmikpöörised, taga paremal punaselehine kirsipuu.

purpur KM.jpg

Kadakatest on kah juba näha, et nad on kadakad, näiteks see ‘Golden Carpet’, mis loodetavasti laieneb varsti lavendlipuhmani. Nad on koos nii ilusad.

lavendel kadakaga

Nelgid ja pisikellukad. Ka nelke võiks mul rohkem olla.

kellukas nelgiga KM.jpg

Ja siis üks tohutu kaunis lauk, kellest ma isegi ei mäleta, kust ja kelle käest ta mu aeda sattus ja mis ta nimi on. Kas farreri lauk? Kellel on aimu, palun pakkuge!

Sikkimi lauk?

 

1 kommentaar

  1. maurus said,

    15. juuli 2020 kell 00:29

    See peaks olema küll Farreri lauk. Mina sain ta Mildalt.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: