“Imelood” võtavad kuju

Nüüd aasta teisel poolel areneks asjad justkui eriti kiiresti ja tuleks justkui kõik korraga. “Imelugude” pildid on valmis ja läheb küljenduseks, ning järgmise nädala keskpaigas loodetavasti maanduvad failid juba trükikojas, nii et septembris ilmub peale “Minu Haapsalu” ka mu lasteluulekogu “Imelood”!

Ma pole ikka oma värssjutustuste vaimustusest üle saanud, seepärast on ka “Imelood” just sellised ning räägivad minu imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest maal. Mis siis, et “suurem osa” neist on, hm-hm, ikkagi välja mõeldud. Kui miski on välja mõeldud, ei pea ju ilmtingimata tähendama, et need pole juhtunud päriselt? Mingis maailmas, näiteks unenäos või muinasjuttude ilmas? Kus tegutseb sihuke veider paks tädike, kellega muudkui juhtub.

Selle pildi peal ma olen sügisega sõjas. Ott on isegi meie Leenu siia püherdama joonistanud.

sügisega sõjas.png

Ja arvatavasti on see kui mitte ainuke, siis üks väga väheseid selliseid raamatuid eesti lastekirjanduses, kus autor on iseenda peategelaseks teinud. Koomiliseks peategelaseks seejuures.

Need imelood ilmusid kunagi umbes aasta-poolteise eest ükshaaval ka Lääne Elus, aga nagu ikka, tahtis Ott need raamatu jaoks uuesti illustreerida. raamatu võimalused on siiski midagi natuke muud kui ajalehe võimalused.

Järgmise pildi peal olen saanud kuldmune muneva kana õnnelikuks omanikuks.

eksinud kana

Luuletus ise:

Eksinud kana

 

Tuli pakane, käre ja kange.

Aga kes minul seal siputas hanges

värava taga, vaevu veel elus?

Taevake – kana!?

Ja varsti ta pelus

oli mu köögis kuumas ja valges

ning järgmisel päeval oli ka jalgel.

 

Ta jutustas, et oli kaduma läinud

õue pealt kodust, kui keegi ei näinud,

ja eksis siis ära, sest kasv on tal väike

ja hangedest üle ei näe oma käike.

 

Ma ütlesin talle: „Eks jääda võid siia,

küll kevadel püüame koju sind viia.“

„Kaak-kaak,“ vastas kana, „see on hea plaan!

Ja mina su headuse tasuda saan!“

 

Plumps, munes ta muna keset mu kööki,

ja munes siis teisegi veel pärast sööki –

mõlemad kullast!

Kas kujutad ette?

Ja munebki kulda nüüd taha ja ette!

 

Kuldmunad ma panen kõik hoiule ära,

ei räägi teistele ega tee kära –

kui kevadeks tuhat neid kokku ma saan,

kuldse lossi siis endale ehitan!

 

Oi, kui kaua ma olen selle raamatu valmimist oodanud! Ja nüüd on see juba peaaegu käeulatuses!

 

1 kommentaar

  1. eve labi said,

    4. aug. 2020 kell 15:53

    Oh kui armas, on mida oodata ja oma riiulisse tahta


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: