Mõne suvekäimise meenutuseks

Ma olen selle suve teisel poolel tegelikult natuke ringi liikunud ka, kuigi see pagana juunikuu lõpus mul küljes olnud puuk ja borrelioosiravi on mind lammutanud üksjagu. Ses mõttes, kui aias nagunii midagi teha ei jaksa ja peenraid vaadates kipub õudus peale tulema, ongi võib-olla hea hoopis lasta end ringi sõidutada, suhelda inimestega, lugeda raamatuid ja nikerdada niisama.

Minu kirjutatud lastefilmi võtted käivad augusti algusest saadik. Seni veel Laitses, aga järgmisest kuust tulevad meie võtted Lõuna-Eestisse. Minu töö on küll õnneks tehtud, aga pressipäeval pidin ma ikkagi võtteplatsile ilmuma, et ajakirjandusega suhelda. Võtsin selle reisi ette meeleldi, sest filmivõtted on ikkagi väga huvitav asi, millest iga päev osa ei saa, isegi stsenaristina. Õnneks ei peagi, sest kaks kuud järjest iga päev 12 ja rohkem tundi võttes püstijalu veeta on ebasportlikule inimesele nagu mina päris pingutav. Meeskond peab aga vapralt vastu.

v6tetel.jpg

Kui ma varakevadel olin isegi nördinud, et me Omedu kompleksis filmimiseks ikkagi omaniku luba ei saanud, siis nüüd ma leian, et Laitse vana raadiojaam oma võimsuse ja tõsidusega on selles mõttes ehk isegi parem, et ei näe välja eriti rõõmsameelne, vaid sünge ja isegi ähvardav. Juba allee, mida mööda meie lapsed sinna jooksevad, on pahaendeline. Ja see on väga sobiv, sest meil on ometi tegemist põnevikuga.

allee

Selle õnnetu vanamehe jaoks, kellega filmis halbu asju hakkab juhtuma, on kunstnikud ehitanud absoluutselt võrratu valvuriputka. Seda seal tegelikult ei olnud. Aga putka pidi olema, sest sellel on ka sisu osas sõna sekka öelda.

Elmari putka.jpg

Laitsest kulgesin samal ööl edasi Haapsallu, kus käisin mitmel sõbral külas ja oma eaka sõbrannaga tegime terve väikese ekskursiooni, käisime Pullapääl …

Pullapääl

… ja käisime paaris Haapsalu sadamas vahtimas. Täitsa niisama. Väikesadamad on ju nii ilusad.

Sadamas.jpg

Üks õhtu aga maandusime Otiga Tsiili pool. Ta on kolme aastaga imesid teinud. Ja millised püsikupeenrad!

Tsiilipeenras

Minul küll praegu nii ilus ei ole. Kahjuks. Ma pole pärast puuki peaaegu üldse suutnud kõpitseda ega kasida, rohida ega rookida, kurgid mädanevad peenrasse, ussid õgivad kapsaid, ohakas kasvab floksidest üle ja … ja kohati ongi mul tunne, et kui nii edasi läheb, siis mul on kõige mõistlikum terve aed buldooseriga maatasa lükata ja muru peale külvata. Aga ma tean ka seda, et kui nii teeksin, hakkaksin seda juba tuleval kevadel kibedasti kahetsema. Ja borrelioos ning pika antibiootikumravi järelmid ei ole siiski igavesed.

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: