Telepurgis ja niisama kolamas

Täna, st teisipäeval (sest tehniliselt võttes on käes ju juba kolmapäev), käisin Tallinnas end kaameratele näitamas. ERR-i kultuurisaade OP salvestas minuga lõigu selleneljapäevase saate jaoks, nii et vaadake! Räägin seal septembris ilmunud “Minu Haapsalust” …

… rahvusvahelisse “White Ravensi” kataloogi valitud “Seebu maailmast” …

… ja tagatippu veel hetkel alles poodidesse jõudmata “Imelugudest” kah.

“Imelugudega” on asjalood aga õnneks siiski juba sealmaal, et homme-ülehomme trükikojas seda pakitakse ja reedel sõidabki see kaubaautos juba Tallinnasse Apollo ja Rahva Raamatu hulgiladudesse, kust see poodidesse laiali jagatakse. Hellitan lootust, et saan mõnikümmend eksemplari homme trükikojast siiski juba enda kätte ka, olgu pakkimata või ilma, sest kell 17 on mul esinemine Elva raamatukogus ja ülehomme kell 14 Nõo raamatukogus ning ma tahaks kasutada võimalust ka seda täiesti uut raamatut näidata ja müüa.

Nädalavahetusel veetsin oma väga vanade sõprade pundiga Lõuna-Läänemaal. See oli kaks päeva nagu teises maailmas, väga mõnus. Tegime veidi põllutööd, külastasime üht dendroparki, käisime väiksel kultuuriekskursioonil Paadrema õigeusukiriku juures ja kalmistul Karl Ristikivi hauale küünalt panemas. Ott oli kodus koerte eest hoolitsemas ja nii võisingi reedest pühapäevani täiesti vabaks võtta.

Paadrema õigeusukirik on imeilus.

Ilm oli selle reisi ajaks muidugi juba hoopis teist nägu läinud kui nädala eest. Öökülmad algasid meil eelmisel kolmapäeval, kui õhutemperatuur öösel langes miinus 1,5-ni. Pärast seda on peaaegu iga öö miinust teinud, ja ega päevasedki kraadid ole suurem asi. Eile sadas esimest lörtsi.

Hea, et enne sõitu köögiviljaaias üsna puhta vuugi jõudsin teha ja ära korjata kõik, mis korjata andis. Kõrvitsad olid juba nädal varemgi rehetoas varjul.

Samuti oli mul hea meel, et otse külmade eel leidsin siiski selle aja, et korjata ära hunnik peiulilleõisi ja proovida nendega lõnga värvida.

Vasakpoolne viht on peitsitud ainult vaskvitrioliga, parempoolne aga sai alustuseks maarjajääd kah.

Viimasel seenelkäigul leidsin ka kamalutäie verkjaid vöödikuid. Võtsin nad kaasa. Neid oli muidugi lõnga värvimiseks liiga vähe, aga ometi tahtsin proovida, ja tulemus on selline kena hele vanaroosa. Kui seeni oleks olnud vajalikul hulgal, oleks aga üsna korraliku punase saanud.

Ning ma pole vist veel näidanud oma selleaastasi kuivlilli?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: