Üks koroona valehäire ja teine Islandi kampsi moodi kamps

Nüüd juhtus nii, et suur uhke töö sai ilusti lapse sünnipäevaks valmis ja isegi pressitud, aga pühapäeval sünnipäevale ei saanud me mitte. Ott sai hoopis PCR-testile. Nimelt laupäeval jäi Ott haigeks. Palavikuga. Mis te siis arvate, mida me kõik esimese asjana mõtleme, kui keegi praegusel ajal haigeks jääb. Nii meiegi.

Selge oli, et järgmisel päeval me oma tütre juurde tähistama minna niimoodi küll ei julge. Et kui on koroona, siis mis sest talle veel tassida. Selle asemel sai Ott pühapäeval hoopis testile, ja testi tulemus saabus täna – negatiivne. Nüüd on muidugi tema palaviku põhjus lahtine. Pole aimugi, mis see olla võib. Eks vaatab tasapisi edasi ja kui miskitpidi asi hullemaks või huvitavamaks läheb, siis hakkame perearsti tüütama.

Nende erutavate sündmuste pärast mu laps oma sünnipäevakinki kätte ei saanudki. Noh, küll jõuab. Saingi mahti seda tööd siit- ja sealtnurgast pildistada, nii et saatsin talle sellest fotod ja näitan siin teilegi.

Kampsun tuli sünnipäevalapse soovi kohaselt pikk, tuunika või nii. Või isegi soe kleit. Sest meriinovilla kannatab ju palja ihu peal ka kanda, see on nii sile. Sajaprotsendilisest meriinolõngast ma selle kudusingi. Meetrise kaabliga ringvarrastega nr 3.

Proovisin küll algul ise passe jaoks mustri koostada, aga jäin jänni. Ma ei ole veel sedavõrd osav, et Islandi kampsuni ümarpasse mustris kõigi vajalike kahanduskohtadega arvestada oskaks. Nii tuligi muster Printerestist. Sellel pildil on isegi kõik värvid õiged välja tulnud.

Allääre ja varrukaotste kohta sedasama öelda ei saa. Need mustriosad, mis tegelikult on helehallid ja heleroosad, paistavad siin lihtsalt ja labaselt valged. Aga see pole tõsi.

Ka suur musta värvi osa on tegelikult mustrisse kootud. Et mul endal oleks huvitavam kududa. Leidsin sellise hästi tagasihoidliku ja veidike reljeefse korrapärase väikese kirja, mis värviliste osade suhtes domineerima ei jää.

Ma nüüd ainult loodan väga, et varrukad tütre jaoks liiga pikad ei tulnud. Ma enda arust küll jälle hirmsasti arvutasin, aga minu meelest läks pressimisega ikkagi kõik palju pikemaks. Ei jõuagi kohe ära oodata, mil ma seda oma tüdruku seljas näen!

3 kommentaari

  1. kaarnake said,

    15. märts 2021 kell 18:54

    See on imeilus!

  2. S said,

    17. märts 2021 kell 07:11

    Kui ilus!

  3. eve said,

    20. märts 2021 kell 11:57

    vau kui uhke


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

<span>%d</span> bloggers like this: