Head uudised on sellised, et meie laepealne läbiligunenud vill kvalifitseerub kindlustusjuhtumiks ja selle raha arvelt saame uue soojustuse siiski odavamalt, kui alguses rehkendasin. Viimane nädal ongi Ott pööningul rakkes olnud selle vana täidise väljaviskamisega. Selgus, et selle all on veel lasu märga ehituspappi, nii et praegu mürab ta üleval sellega, kolin ja sammud läbi lae tuppa kuulda.
Minule saabusid üle pooleteist aasta jälle õnnepäevad – sai telekast iluuisutamise maailmameistrivõistlusi vaadata. Koroona pärast on vahepeal ju neil kõik suurvõistlused ära jäänud. Otsustasin, et nüüd naudin täiega, ja nautisingi. Ükski sõit ei jäänud vaatamata. Aga et süümekad teleka taga veedetud tundide pärast nii suured ei oleks, nokitsesin selle kõrvale peaaegu nagu iseenesest väiksematest lõngajääkidest kolm paari uusi külaliste susse valmis, noh, selleks ajaks, kui kunagi jälle muretu meelega külas käima ja külalisi vastu võtma saab hakata.
Kootud sussid on külalistesussideks imehead, sest neid saab pärast iga kandmist ju pesta ja pole vaja muretseda võimaliku jalaseene levitamise pärast. Ja vana maja jahedal põrandal on mugavam, kui midagi sooja jala otsas on. Pealegi valge soki testi meie põrandad ilmselgelt läbi ei tee.
Pressisin veel ära ühed juba varem kootud meestesokid, mis tulid jube suured. Midagi tõeliselt suure jalaga meesterahva jaoks. Pakuks, et umbes nr 46 või isegi rohkem. Aga mul mõlgub üks nii suurte jalgadega meesterahvas juba meeleski. Kui ta teinekord jälle on meile mõne suure töö juurde appi tulemas, siis väike tänutähe-kingitus on sahtlist võtta.
Sain eile lõpuks ka oma noored viljapuud lõigatud. Vaarikad ja ilupõõsad jäid praegu veel ootele, küll ma jõuan. Kevad alles algas. Küllap nüüd hakkabki tulema rohkem aia- ja vähem kudumipilte!
Aidi Vallik avalikult 
Lisa kommentaar