Juuli lõpu aed

7. aug. 2009 kell 08:09 (Aed)

Juulikuu viimasel päeval tegin terve rea aiapilte, millest osa olen juba siia üles pannud, aga osa ootavad veel oma järge. Näiteks liiliapildid tahaks välja panna siis, kui ka orientaalid on oma uhked õied ära näidanud ja pildi peale püütud. Aga teised on nüüd siin.

Põõsasroos ‘Hansa’on ära õitsenud. Teda õitsetavad nüüd hoopis tokkroosid, kes end ise ja vabatahtlikult on sinna roosiväätide vahele istutanud. Akna all alustavad varajased sügisekuulutajad päevakübarad. Vasakus nurgas on rodole selga vajunud aed-käoking (häbi-häbi, laisk aednik, kus sa õigel ajal tokkide ja nööridega olid?) Ja seina najal restil puhkeb ängislill.

Idapeenra teises pooles möllavad liiliad ja punased aedmaltsad. Lõpuks ometi alustab ka päevalill ‘Teddy Bear’- ma kartsin juba, et ei hakkagi õitsema.Pottides õitseb küll juba ammugi.

Näiteks siin. Neis pottides. Nagu näha, on kevadel halastamatult kiilaks pöetud punapaju taas absoluutselt esinduslikus vormis. Temast ühele poole jääb kadakas, mille ostsin ‘Meyeri’nime all, aga ta vist siiski ei ole see. On lihtsalt ilus pehme okkaga kadakas.  ja paremal mõistagi põisenelas ‘Diabolo’.  Seda gruppi läks mul vaja selleks, et väravast tulles pilk kohe hopsti aia lõppu välja ei hüppaks, ja et tagaaed saaks rohkem varjatud ning salajasema iseloomu. Siit ta ongi tagaaia poolt pildistatud. Erkpunased liiliad kuuluvad siia gruppi ka.  Ja kukehari ‘Strawberrys and Cream’. Ja hosta ‘Halycon’. Ja villane nõianõges. Õks jorjen on siin ka, aga ei paista veel silma. Oodake, oodake. Siit pildilt on natuke ka näha, kuidas ängislill kiviktaimlast keldri sissekäigu katusele ronib.

Nonii, ja see on kirdenurk. Kõrge roosa lill ongi see väidetav roosa muskus-kassinaeris, 1.70 kõrge.

Hämaras lõunapeenras on lõpuks ometi hoo sisse saanud mu vanaema mugulbegooniad, erepunased lihtõielised.

Nüüd aga üks tegelane, kes mind veidi murelikuks teeb: peaks olema ramblerroos ‘Momo’ (kes on lugenud sama pealkirjaga lasteraamatut – väga hea raamat on!). Õite järgi otsustades on ka. Aga miks ta ei taha kõrgemaks kasvada? Kolmandat aastat juba elab mu aias, aga ikka allameetrimees. See pole see, mis ma ootasin, kui kõigi tarkade allikate teada peaks ta kasvama kahemeetriseks.

Siin väike segane üldvaade suurele akendealusele peenrale. Ärge kuslapuud vaadake, tal on sel aastal eriti ränk jahukaste probleem.

Ja tagasivaade tagaaia poole.

Ukse peal on ka kena olla.

Tagaaiast värava poole. Kaugustes kumendav must tagumik kuulub Hermannile, kes väravas passib.