“Mina, kana, lehm ja kratt” vene keelde seekord ei lähe

6. mai 2011 kell 16:34 (Kultuuriminister, Töised asjad)

No niisuke teade tuli täna jah. Tähendab, tõlkija ja kirjastaja helistas ja ütles, et üritus ei läinud läbi. Eks ta oli muidugi pettunud, tal pooled luuletused sealt on ju lausa tõlgitud juba. Tahtis selle ka samade, Oti illustratsioonidega välja anda. Väljaandja oleks olnud siis see väike eesti kirjandust vene keelde vahendav MTÜ, mida ta oma abikaasaga veab. Eks see olnuks tore muidugi, aga vaata, inimene mõtleb, jumal juhib ja kultuuriministeerium otsustab.
Ma pean tunnistama, et ei tunnegi ennast väga häirituna. Üks põhjus on see, et ma olekski olnud pigem (positiivselt) üllatunud, kui minu osalusega projekt praegusel ajahetkel oleks ministeeriumi dabroo saanud. Sellepärast ei lasknud ma end projekti ettevalmistamisse väga ihu, hinge, naha ja karvadega sisse kah tõmmata. Ma ju ei oota kultuuriministeeriumilt erilisi üllatusi, ei positiivseid ega negatiivseid.
Teine põhjus on, et ega see pooleldi tehtud tõlge maailmast ära kao ja nii ma ka lohutasin tõlkijat-väljaandjat ja veensin teda, et tuleb ikka proovida kulkat pidi ja siis sügisel ehk ka rahvuskultuuri fondi kaudu… et ei ole ju maailma lõpp. Pealegi nüüd kohe, 20. mail tuleb sellele raamatule veel Söödi lastekirjandusauhind (nagu mulle juba teada anti ja audefileele kutsuti) nii kirjaniku kui kunstniku osas, ja see saab ju kah edasiseks argumendiks eestivenelaste jaoks tõlke väljaandmisele.
Ja kui ei tulegi tõlget, siis minu poolest tühja temaga. Ainult Jelenast on kahju.
Aga et Piret Raua “Ernesto küülikud” vene keelde läheb, selle üle on mul väga hea meel. See on üks mu isiklikke viimase kümnendi eesti lastekirjanduse lemmikuid!
Postimees aga pühendas täna Langi ja Kultuurikoja kohtumisele päris palju leheruumi, juhtkirjast alustades ja sündmuse reportaažiga ülevaatega lõpetades.