Hullult rahvarohke nädal on seljataga. Mulle meeldivad inimesed ja ma käin, esinen ning suhtlen hea meelega, aga ei saa salata, et suure intensiivsuse juures väsitab see ära ka. Õnneks vahelduvad intensiivsed perioodid siiski jälle rahulikumatega ning nii saab täitsa hakkama ju.
Muide, minu eelmises postituses mainitud OPi salvestusel käigu tulemust saab vaadata ERR-i järelvaatamisest: https://etv.err.ee/1150742/aidi-vallik-esitleb-uusi-teoseid. Ning selgub, et sellest teleintervjuust on saanud veel uudisloogi: https://kultuur.err.ee/1151002/aidi-vallik-lastekirjanikul-on-tagasiside-saamine-aina-keerulisem
Mis põhiline, ma olen väga rahul selle rohelise kleidiga, mille endale telesse mineku eel ostsin.
Nii ma ei jätnud kasutamata juhust kanda seda rohelist kleiti ka järgmisel õhtul Elva raamatukogus esinedes.

Ning neljapäeval esinesin ka Nõo raamatukogus. Väikestes kohtades ma ju nüüd jälle esinen. Vahepeal, kui koroonanumbrid taas üles lendasid, põdesin ja tühistasin oma esinemisi – aga nüüd vaatan iga kord eraldi “õunte pealt”, kas julgen või ei julge. Kui esinemiskohas pole juba paar nädalat nakatumisi olnud, siis ma ikka lähen.
Ah jaa –kolmapäeval tõime trükikojast ära oma “Imelood” ning reedel sõitis hulgimüüjate ports trükikoja autoga Tallinnasse. Ma usun, et täna on see raamat juba poodidest täitsa leitav! Ka minu käest otse saab seda osta, nii et kes tahab isiklikult ja autogrammiga, siis olete oodatud mulle kirjutama ja teada andma.

Nädalavahetus tuli samas vaimus seltskondlik. Käisime Darling Celly’s kennelis nunnusid koeri patsutamas ja sealset värsket remonti imetlemas. Leenu oli kaasas ja sai kah joosta oma kutsikapõlvemaadel ning sugulased üle vaadata. Võtsime ise vastu ühed toredad külalised. Ning pühapäeval käisime ühte oma küla tallu lubatud raamatut ära viimas, mis lõppes samuti külasolemise, kohvitamise ja jutustamisega.
Homme aga olen Haapsalus rahva ees.
See kõik on väga tore, aga aiatöid ei ole enam üldse aega teha. Ja rotid hekseldasid aita tahenema pandud säilitusporgandid terveks mäeks pisikesteks porgandihelvesteks.
Tuleb nii välja, et pean sel aastal oma talveporgandi ikka mõnelt päris kasvatajalt ostma. Ja käesolevast juhtumist on mul õppida seda, et porgandid ei tohi kauem kui üks öö mitte kusagil taheneda, sest pärast neid pole enam järel lihtsalt.
Lisa kommentaar